Täiemahulise sõja algusest Ukrainas möödub kohe neli aastat. Sestap on paslik meelde tuletada, et kui räägime sõjaväsimusest kantud juttu, siis levitame sellega Kremli narratiivi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Saabub nädalavahetus, seejärel esmaspäev ning siis juba Eesti Vabariigi 108. aastapäev. Tuleval teisipäeval täitub ühtlasi neli aastat Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas. Eestis peetakse sedagi hästi meeles, kuid põhitähelepanu koondub arusaadavalt meie oma riigi tähtpäevale. Seda enam, et nii kurb kui see ka pole, siis sõjast Ukrainas on saanud väsitav harjumuspära.
Moldovas lasti käiku lennukad kuulujutud, müüte jagub meilegi
Kui Eesti veerand sajandit tagasi Euroopa Liitu astus, levitati ühiskonnas mitmesuguseid hirme ja müüte, millest osa olid naljakadki, nagu jutud reguleeritud banaanikõverusest. Praeguste liituda soovijate vastu kasutatakse aga juba süsteemset infosõda.
Eesti presidendi eileõhtused teleintervjuud nõretasid naiivsusest ja tegid rohkem kahju kui kasu, kirjutab Äripäeva välisuudiste vastutav toimetaja Indrek Lepik.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.