Tühjade kongide väljarentimine Rootsi kinnipeetavatele on ideena mõistlik, küsimus on teostuses. Senine kriitika paistab aga põhinevat inimeste hirme üles kütvatel emotsioonidel, mitte veenvatel argumentidel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev jälgib teatava kummastusega, millise sisu ja tooni Rootsi vangide teema on omandanud. Üllatav on nii plaani suhtes puhkenud poleemika äkilisus ja aeg – vanglakohtade väljarentimist on Eestis vahelduva eduga aastaid kaalutud ning ka praegu arutlusel olevast variandist on pikalt räägitud – kui ka mitmed kõlanud väited.
Suurärimehed Urmas Sõõrumaa ja Joakim Helenius ei arva midagi halba riigi plaanist tuua Tartusse mitusada Rootsi vangi, kuid näeksid see-eest ärivõimalust Eesti vanglate erastamises.
Viimastel päevadel on esitatud rida valeväiteid Tartu vangla võimaliku rendilepingu kohta, mis on kahjustanud meie isamaa rahvusvahelist palet, heitnud varju meie professionaalsele vanglasüsteemile ning külvanud ühiskonda põhjendamatut hirmu, kirjutab justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200).
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.