Kui Eesti poliitikud tahavad pakkuda ärevil ühiskonnale tuge ja kindlustunnet, tuleb meil tegutseda liitlaste, ennekõike lähinaabritega ühte jalga käies ja sõprust kinnitades, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
“Kui ma valitsusse kuulusin, küsiti mult sageli, kas Soome kaitseks Eestit kriisiolukorras. Minu jaoks oli vastus selge – loomulikult kaitseks! Ja me peaksime igal juhul tänulikud olema, et NATO liige Eesti teeks meie heaks sama. Praegu on olukord selgem kui kunagi varem. /…/ Me oleme pere, sõbrad ja liitlased.”
Ajal, mil meid üritatakse sõna otseses mõttes Euroopast füüsiliselt lahti lõigata, peaksime ahastamise, künismi ja üksteisele näpuga näitamise asemel õppima oma põhjanaabritelt meelekindlust, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtjad ja investorid, kel on hiljutiste arengute valguses käinud peast läbi mõte, et äkki saab ja võib varsti raha Venemaale viia, on küünikud, aga… mis siis, kui Venemaa normaliseerimine saabki reaalsuseks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Läänemere maad peavad end kehtestama ankruid lohistava Venemaa suhtes. Õnneks lubavad viimased arengud arvata, et vist kehtestavadki. Seega võiksime juba arutleda selle üle, kuidas annaks seda teha võimalikult efektiivselt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.