Riigikantselei reform praegusel kujul ei ole läbipaistev. Selmet võimaldada avalikkusel mõista selle sisulist mõtet, külvab riigisekretäri ametisse nimetamise protsess kahtluseseemneid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kristen Michal teatas juba eelmisel suvel valitsust kokku pannes, et kavatseb riigikantselei ümber korraldada valitsuse suuremaid reforme toetavaks strateegiliseks üksuseks. Juriidilise kõrghariduse nõue kõrgeima riigiametniku ehk riigisekretäri ametikohale kaotatakse seadusemuudatusega, mis võimaldab sellele kohale asuda mistahes haridusega tippjuhil.
Riigisekretäri töö on senise karjääri kõige lihtsamalt tulnud amet, räägib riigisekretär Taimar Peterkop. Kui toonane peaminister Jüri Ratas talle selle kutse esitas, pidi Peterkop enne vastuse andmist abikaasalt üle küsima.
Olin algaja juhina kaikamees, tunnistab Eesti kõrgeim riigiametnik ehk riigisekretär Taimar Peterkop. See tähendas detaili minekut, töötajatel tähtaegade ja tulemuse ootusega seljas elamist ja mürgiseid märkuseid.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.