Kuniks riik ei suuda valitsemiskulusid jõukohasele tasemele kärpida, mõjuvad ka kõik muud algatused ebaveenva, kui mitte naeruväärsetena, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jutt sellest, kuidas riigiametnike arvu tuleks järsult vähendada, võib lihtsasti kõlada sama populistlikult nagu hüüatused kehtestada riigikogu liikmetele Eesti keskmine palk või muuta parlamendis „niisama istumine“ sootuks tasuta tööks. Tigedam osa ühiskonnast kipub ikka kõigis hädades poliitikuid ja ametnikke süüdistama, samas kui kriitilisem meel püüab suurt eimillelgi põhinevast emotsioneerimisest üle olla. Ent Äripäev ütleb täiesti tõsiselt ja seejuures rahulikult: iga viienda riigi haldamisega seotud töökoha kaotamine oleks poliitilise tahte korral võimalik ning eriti riigirahanduse praegust seisu arvestades ka asjakohane ja vajalik.
Riigiametnike puhkuse lühendamine erasektoriga sarnaseks võimaldab teha vajalikud laskemoona ja relvahanked ilma, et sellel eesmärgil peaks makse tõstma. 35 päeva kestev puhkus on liigne luksus, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja, Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Erakorralisele laskemoonale kulub nelja aastaga vaid pool rahast
Eelarverevisjoni tulemused jäid oodatust märgatavalt väiksemaks. Järgmist säästukohta otsitakse riigirahanduses investeeringute arvel ning vajaduspõhiste toetuste kehtestamise näol.
Eesti majanduse seis on märksa parem, kui oleme harjunud tunnistama, kuid investeeringute puudumine on juba avaldanud mõju eelarvele ja kasvupotentsiaalile. Võti võiks siin olla omavalitsuste taskus, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.