Pensionid väikesed? Tegutseme ise, kuniks poliitikud "menetlevad"
Värske pensionisüsteemi uuring avab ühe nn päris teemadest, mille lahendamisele poliitikud peaksid pühenduma, ent tööandjatel ja ülejäänud ühiskonnal on siiski võimalik astuda ka omalt poolt samme, mis ei nõua riigijuhtide järele ootamist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Võrdlus teiste Euroopa riikidega ei hellita Eesti pensionisüsteemi kohe üldse. Kui püüda sotsiaal- ja rahandusministeeriumi koostöös valminud uuringust head leida, siis riigi kulud vanaduspensionidele osakaaluna SKPsse on Euroopa Liidus väiksuselt teised. Ainult et nende eest saabki neetult vähe.
Eesti pensionisüsteemi ülimadalatel kuludel on üks miinus: pensionid ei päästa suhtelisest vaesusest ega taga ka tööeluga sarnast sissetulekut. Rahvastiku vananemine toob kaasa senise olukorra süvenemise kogu hoomatava tuleviku vältel, näitab ministeeriumite uuring.
Mitme erakonna poliitikute hinnangul tuleb pensionisüsteemiga edasi tegeleda, et korrastada seda pärast teise samba reformi, selgub vastustest Äripäeva arvamustoimetuse küsimustele.
Samal ajal kui esimese samba pension kasvab tuleval aastal üle 18% ja suudab inflatsiooniga peaaegu sammu pidada, on teise samba fondide tootlus miinuses ja väljamaksed ei kasva, kirjutab erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.