Kui ettevõtete sündi ja kasvu saadab tähesära, siis nurjunud äri lõppvaatuses mattub sageli hämarusse ka see, mis peaks avalikkuse huvides läbi räägitud olema. Pankrotihaldur Veli Kraavi suhtes tõstatatud kahtlustused viivad meid veel ühte pimedasse nurka, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Avaldasime juba mullu novembris juhtkirjas lootust, et Kraavi kaasuse üksikasjade avalik läbivalgustamine mõjutab kogu senist süsteemi. Prokuratuuri kahtlustused pankrotivara omastamises ja altkäemaksu võtmises on äratanud Kraavi ametikaaslased, kes on Äripäevale rääkinud uskumatuna näivaid lugusid.
Üks kogenumaid maksejõuetusasju lahendav kohtunik Merike Varusk leiab kahtlustuse saanud halduri Veli Kraavi juhtumi näitel, et halduri töö kontrollimisele võiksid rohkem rõhku panna ka võlausaldajad ise. Üks Kraavi kolleegidest arvas, et juhtunu on siiski valus löök kohtutele.
Pankrotihalduri Veli Kraavi ametivennad avastasid tema pankrotimenetlusi üle võttes jahmatava vaatepildi ning nüüdseks on prokuratuuri luubi all esialgse kolme juhtumi asemel üle 20 pankrotiasja, kust haldur Kraavi väidetavalt raha oma võrku keerutas.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.