Kinnisvaraturgu veab üldine majanduskindlus

Kui ebakindlatel aegadel koguvad inimesed sääste pangakontodele, siis paremate päevade saabudes ning inflatsiooni kiirenedes otsitakse neile uut turvasadamat kinnisvaras. Hiljutised teated viimasel aastal kiirelt kasvanud ettevõtete dividendimaksete kohta kinnitavad veelgi, et omanikud on tuleviku suhtes optimistlikud ning ettevõtete turvapolstreid on hakatud vähendama. Suur osa sellestki rahast jõuab kinnisvaraturule.

Eelneva valguses võib viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena püsinud 8-10-protsendilist hinnatõusu Tallinna kinnisvaraturul pidada jätkusuutlikuks veel mitme aasta vältel, kuivõrd ressurssi (nii dividende, deposiite kui laene) on kinnisvaraturule pidevalt juurde voolamas. Pakkumine on seevastu suhteliselt konstantne suurus ning umbes ühe protsendi võrra aastas kasvav Tallinna elamufond ei suuda tekkinud nõudlust rahuldada. Selle loomulikuks väljundiks ongi hindade kallinemine, mis jätkub seni, kuni leitakse uus tasakaalupunkt.

Samas on intresside mõju kinnisvaraturule tugevalt ülehinnatud. Olgem ausad, nii oma kodu ostja kui investori ostuotsuseid mõjutavad pigem üldisest majanduskeskkonnast tulenev kindlus või ebakindlus ning laenude kättesaadavus. Intressitase on alles neljanda-viienda tähtsusega küsimus. Seda enam, et suur osa elukondliku kinnisvara tehingutest tehakse praegu üldse ilma pangalaenu kaasamata.

Seega võiks intresside mõõdukas tõus kinnisvaraturu aktiivsusele isegi positiivselt mõjuda, kuivõrd see suurendaks pankade huvi laenumahtusid kasvatada. Samuti oleks intresside tõus selge märk Euroopa majanduse paranenud tervisest, mis annaks ostjatele kindlustunde kinnisvaratehinguid sõlmida.

Metro Capital Management ASi partner Ain Kivisaar analüüsib arenguid Eesti kinnisvaraturul, tõdedes ühtlasi, et kohaliku kinnisvaraturu suurimad riskid peituvad väliskeskkonnas. Loe tema arvamuslugu pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandes.