Paindlikumaks muutuv tööturg on paratamatus

Tänapäeva konkurentsitihedas majanduses on kaks kõige olulisemat märksõna paindlikkus ja kiirus. Edukas on see, kes on teistest kas kiirem, paindlikum või mõlemat korraga. Loomulikult mängib rolli ka hind ja teenuse või toote kvaliteet, kuid need on globaliseeruvas maailmas järjest sarnasemad.

Samad märksõnad ning printsiibid kehtivad ka tööturu kohta. Tööturg muutub kiiresti ja vajame toimetulekuks järjest suuremat paindlikkust. Kahjuks aga baseerub nii töölepinguseadus kui ka avalik arvamus ajaloolistel aja- ja kohapõhistel töösuhetel, millel on järjest vähem pistmist tänase tegelikkusega, homsest rääkimata. Kellast kellani ja kindlas füüsilises kohas tehtavat tööd jääb paratamatult vähemaks ja arenenud riikides on see protsess kiireim – töökohtade ja nende täitmiseks vajalike inimeste arv tootmises väheneb järjepidevalt, samas kui teenuseid osutavad majandusharud kasvavad.

Teenusmajandus moodustab arenenud riikide SKT-st juba praegu ca 70-75% ning erand pole ka Eesti. Just selles valdkonnas on projekti- ja tulemuspõhisus töösuhete põhiline sisu. Näiteks loomemajanduses ei kehti juba ammu eeldus, et tööandja on tugevam pool, kes dikteerib tingimusi. Pigem on talendinappuses olukord vastupidine, kuid töölepinguseadus toetab selgelt töövõtjat, mis seab tööjõupuuduses vaevlevad ettevõtted veelgi raskemasse seisu.

Kuidas piirab praegune paradigma inimeste ning ühiskonna arengut tervikuna ja millised on võimalikud lahendused, sellest loe edasi Äripäeva paberversioonist.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.