Euroopa patendivaidlustes tuleb ettevõtjatel sageli pidada sisuliselt sama vaidlust korraga mitmes riigis, kandes korduvalt samu kulusid ja riske. Ühtne patendikohus pakub sellele lahenduse, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko.

- Paradoksaalsel kombel ei tähenda paralleelsed vaidlused mitmes riigis ka seda, et vaidluse sisu oleks erinev, ütleb Gerli Helene Gritsenko.
- Foto: Eneli Riim
Olen oma praktikas kokku puutunud mitme patendivaidlusega, kus vaidleme Eesti kohtus selle üle, kas vastaspoole patent on kehtiv või mitte. Need vaidlused ei ole aga kunagi ainult Eesti-kesksed. Väga sageli on samal kliendil paralleelselt käimas sisuliselt identsed vaidlused ka Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Igal pool vaieldakse sama küsimuse üle (kas patent tuleks kehtetuks tunnistada), kuid iga riik teeb seda oma menetluse, oma ajakava ja oma kuludega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Mis seisus on Eesti intellektuaalomandi valdkond ja koostöö Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO) ning miks on selle arendamine oluline meie majanduse jaoks, kirjutab diplomaat Piret Urb, kes on sel aastal WIPO juures Kesk-Euroopa ja Balti riikide grupi koordinaator.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.