Kadri Mägi-Lehtsi: Eesti majanduse suurim probleem on otsustusjulguse defitsiit
Sarnase tausta ja kogemusega juhid on Eestile vajalikud, kuid edukas Eesti vajab nende kõrvale rohkem erinevusi ja otsustusjulgust, kirjutab koolitaja Kadri Mägi-Lehtsi arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud loos.
Mitmekesisuse-teadlik ja tark kaasamine annab tõuke nii majandusele kui ka tugevamale ühiskonnale, arvab Kadri Mägi-Lehtsi.
Foto: Erakogu
Eesti majanduse suurim probleem ei ole kapitalipuudus. Raha liigub alati sinna, kuhu juhid julgevad sihti seada. Kui siht on madal või ebamäärane, jäävad ka investeeringud tulemata.
Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu – algatus, mis kutsub juhte peatuma ja mõtlema, millist juhtimiskultuuri nad iga päev loovad. Just heast juhtimisest kõneldi ka 17. veebruaril Äripäeva raadio saates “Töö ja palk“.
Just töötajaid väärtustav ja inimlik juhtimiskultuur motiveerib inimesi jääma tööandja juurde pidama ning ka oodatust rohkem panustama, kirjutab hea juhtimise kuu puhul juhtimisekspert ja koolitaja Ülle Pind.
Muudatuste juhtimine ei ole enam kõrvaltegevus, vaid organisatsiooni keskne võimekus, mis määrab, kas strateegiad ja investeeringud jõuavad päriselt ka tulemusteni, kirjutab Change Partners juht Ekke Sööt.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.