Muudatuste juhtimine ei ole enam kõrvaltegevus, vaid organisatsiooni keskne võimekus, mis määrab, kas strateegiad ja investeeringud jõuavad päriselt ka tulemusteni, kirjutab Change Partners juht Ekke Sööt.
Eestis rakendab teadlikku muudatuste portfellijuhtimist vaid 17% organisatsioonidest, tödeb Ekke Sööt.
Foto: Andres Laanem
Tuleb tuttav ette: samad võtmeisikud osalevad korraga mitmes projektis, muudatusi tehakse igapäevatöö kõrvalt, organisatsioonis levib muudatusväsimus ja peaaegu kõik algatused on korraga „kõrge prioriteediga“. Samal ajal sunnib väliskeskkond – tehnoloogia kiire areng, tehisintellekti esiletõus, tööjõuturu pinged ja ebakindel majandus – organisatsioone muutuma üha kiiremini.
Saates “Fookuses: tark tööstus” pakume kuulamiseks nelja lõiku viimasel sügis- ja kevadhooajal salvestatud saadete nendest hetkedest, kus on fookuses muudatuste juhtimine ja inimesed.
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi paradoksiga – kuigi kvalifitseeritud tööjõu vajadus kasvab, ei suudeta töötajaid hoida, kirjutab Ragn-Sellsi OSA projekti tootmisjuht Taavi Toom.
Tehisintellekti kaasa toodud nihe ei ole pelgalt tehniline, vaid eelkõige juhtimisülesanne, kirjutab konsultatsiooniettevõtte Ernst & Young Eesti partner Mart Mäe.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.