Margus Kaldma: arst ravigu, ilma digitaalse rööprähklemiseta
Perearstide kriisi ei lahenda ainult uued inimesed ega ka ainult uus tehnoloogia, vaid targem süsteem, mis on ehitatud arsti töövoogu sisse, mitte sellest mööda, kirjutab Net Groupi digitervise valdkonnajuht Margus Kaldma.
Konkurents tähendab paremat kasutajakogemust, kiiremat arengut ja suuremat lisaväärtust arstile, ütleb Margus Kaldma erasektori kaasamise kohta meditsiini digilahendustesse.
Foto: Erakogu
Eesti meditsiinisüsteemi lähiaja üks võtmeküsimusi on see, kuidas tagada elanikkonnale kvaliteetne perearstiabi. Kahjuks ei ole olukord nii ühekülgne, et piisaks vaid uute arstide juurde koolitamisest.
Eesti meditsiini puhul kehtib tees: kui inimene süsteemi ei mõista, siis süsteem ei tööta – ükskõik kui arenenud tehnoloogia selle taga on, kirjutab tervishoiu kasutajakogemusele spetsialiseerunud teenusedisainer Eveli Randlane.
Tervishoius tuleb lisaks kulude optimeerimisele lõpetada mõttetu dubleerimine, kehtestada patsientide vaba liikumine ja suurendada omaosalust, enne rahapuudus ei leevene, kirjutab arst Ivo Saarma (Parempoolsed).
IT-ettevõtjad on mures, et riik kahjustab IT-majade arendamise kaudu nende konkurentsivõimet. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ehk TEHIKu kohta märkis sotsiaalminister Karmen Joller, et märgata tuleb ka häid asju.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.