Siim Kabrits: Eesti peab saama maailma nutikaimaks toiduriigiks
On aeg lõpetada muretsemine poeriiulite tühjenemise pärast ja hakata ehitama süsteemi, mis muudab Eesti maailma kõige targemaks toidukasvatustehnoloogia keskuseks, kirjutab ettevõtja Siim Kabrits arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Andmete töötlemisest või muul tootmisel tekkiv jääksoojus kütaks meie toidukasvatusi, muutes tootmise säästlikuks ja aastaringselt prognoositavaks, toob Siim Kabrits näiteks.
Foto: Erakogu
Oleme Eestis harjunud tegema suuri asju, mis muudavad maailma. Ehitanud üles kogu maailma inspireeriva digiriigi ja meie idufirmad vallutavad globaalseid turge. Nüüd seisame uue väljakutse lävel, mis esmapilgul tundub traditsiooniline, kuid peidab endas järgmist suurt tehnoloogilist hüpet. See on toidujulgeolek.
Väikesed ettevõtjad ei vaja erikohtlemist, küll aga vähem ennetavat karistamist ja rohkem usaldust, kirjutab Kristiina Altmäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Eesti saaks kogu Euroopale näidata, kuidas teaduspõhine mahepõllumajandus on sama produktiivne kui intensiivne tootmine. Selleks vajame nutikal tehnoloogial põhinevat demofarmi, kirjutab taimekasvatusteadlane Margit Olle arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud töös.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.