Allar Peek: matame selle poliitilise laiba lõpuks maha
Kliimaseadus prügikasti. Loodushoid ja säästlikkus jäävad meie rahvuslikeks väärtusteks, kuid nende väärtuste püsimiseks peab püsima ka rahvas, kes suudab neid kanda, kirjutab Eesti Turbaliidu juhatuse liige ja ettevõtja Allar Peek.
Meil on veel võimalus vältida täielikku deindustrialiseerimist, märgib Allar Peek.
Foto: Jake Farra
Hiljuti toimunud Davosi majandusfoorumil kõlas Euroopa poliitikute suust ebatavaliselt ausaid tunnistusi ülereguleerituse, Euroopa tööstuse nõrgenenud konkurentsivõime ning energeetikasektori kehva seisu kohta.
Suurettevõtteid ja majandusharuliite esindav tööandjate keskliit kutsus kokku volikogu, kus leiti, et liit ei toeta kliimaseaduse edasist menetlemist praegusel kujul ja soovitab valitsusel seadusest loobuda.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu, madalamale toodud eesmärk erineb Euroopa Liidu plaanist.
Siia investeeritakse vähem või on raskem saada investeeringuteks kapitali, kui meil puudub selline raamseadus, nagu peaks olema kliimaseadus, ütles saates „Kuum tool“ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juht Lauri Tammiste.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.