Kui soovime, et 2026. aasta majanduskasv oleks enamat kui prognoositabeli rida, peab optimism tuginema kindlustundele nii tarbija kui ka ettevõtja jaoks, kirjutab Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

- Selleks, et Eesti toiduainetööstusel hakkaks paremini minema, peab tarbija taas eelistama kodumaist toitu, ütleb Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
- Foto: Raul Mee
Toidutööstuse jaoks on viimased aastad olnud väga keerulised. Niipea, kui hakkab tekkima stabiilsus ja sellega kaasnev ettevaatlik optimism, tabab sektorit ootamatu kriis – olgu selleks kliimamuutustest tingitud toorainenappus, loomataudid, energiahindade tõus, erinevad maksumuudatused jne. Ka viimased statistikaandmed ei sisenda liigset optimismi – novembris kahanes toiduainete tootmine -4,1% ning toidupoodide müügimaht -4,7%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majanduslangus ei kesta igavesti, selle mõttega tuleb juba praegu otsuseid teha. Ettevõtted, kes ikka veel ootavad paremaid aegu, kaovad peagi pildilt, kirjutab Valeria Kiisk vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Iga negatiivse uudise kohta tuleks ajakirjanikel leida kaks positiivset ning ei tasu unustada ka huumorinurga tähtsust, kirjutab statistik Ene-Margit Tiit vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Optimism on otsus uskuda, et meie teod loevad, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.