Advokaadid: mida õppida andmekaitse trahvijuhtumitest?
Ettevõtted võivad vastutada isikuandmete lekke eest ka siis, kui nad kasutavad küberturvalisuse tagamiseks teenuseosutajat. Ehkki siin valitseb õiguslik ebaselgus, saab anda neli soovitust, mida teenuseosutajat valides järgida, kirjutavad Sille Eerik ja Liis Leedo advokaadibüroost Njord.
Advokaadibüroo Njord andmekaitse valdkonna juht Sille Eerik (vasakul) ja sama büroo advokaat Liis Leedo.
Foto: Erakogu
Igal ettevõttel, kes töötleb isikuandmeid, lasub kohustus tagada nende turvalisus. See kohustus laieneb ka ettevõtte kaasatud teenuseosutajatele, näiteks serveri-, pilve- või küberturvalisuse teenuse osutajale.
Tehisaru tulek suurendab veelgi tehnoloogiahiiglaste nälga meie andmete järele. Euroopal on võimalus kujundada neist andmetest uus varaklass, millest me saame ise tulu, kirjutab Tele2 ärikliendi üksuse juht Jürgen Jalakas.
Kuigi alates 2023. aasta lõpust lubab seadus teha Eestis andmekaitse reeglite rikkumise eest hiigeltrahve, siis määratud neid veel pole, rääkis GDPR Register juht Krete Paal.
Eesti ettevõtted on aru saanud, et küberturvalisus on tähtis. See, kuidas oma vara kaitsta, vajab aga veel palju selgitustööd, kirjutab Telia küberturbelahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.