Eesti parim juht: töötasu on investeering, mitte kulurida
Ettevõtte edu võtmeks on see, kui meeskond mõistab oma töö väärtust, mitte üksnes sisu. Töötasu tuleks aga käsitleda investeeringuna inimese panusesse ja arengusse, kirjutab Hansa Grupi juhatuse esimees ja Eesti parima juhi tiitli hoidja Neeme Tammis.
“Edukas ettevõte ei peaks küsima, kui palju me saame tiimiliikmele maksta töötasu, vaid seda, kui palju üks või teine inimene väärtust loob ning kuidas saab tema potentsiaali kasvatada,” kirjutab Hansa Grupi juhatuse esimees Neeme Tammis.
Foto: Marek Metslaid
Iga aasta lõpus seavad ettevõtted sihte uueks aastaks: eelarve koostamine, arengu- ja äriplaanide uuendamine, personaliga seotud küsimuste lahendamine jne. Strateegilise juhtimisotsuste vundament pole ainult visioon, KPId või tipptasemel analüütika. Põhiväärtus seisneb meeskonna arusaamas, mis väärtust tööga luuakse.
Praegusel tööturul võidab tööandja, kes oskab talendid ära tunda ja laseb neil olla ettevõttele kasulikud, selle asemel et asjatult sekkuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Põhiliselt infotehnoloogia valdkonnas tegutsev Bolt Technology on üks neist enam kui 100 töötajaga ettevõttest, kes maksab keskmist palka üle 4000 euro, kokku on selliseid firmasid 44.
Tahe hüpata tundmatusse ja edukalt välja ujuda on kujundanud T1 keskuse juhi Tarmo Hõbe ja Rimi Eesti juhi Kristel Metsa karjääri. Panuse ja vastutuse kasvades on tõusnud ka nende palk, mida nad nüüd avatult jagavad.
Uuel aastal on valitsussektori palgatõus oodatust suurem
Ettevõtted tõstavad palku peamiselt siis, kui töötaja liigub ametikõrgendusega edasi, omandab uusi oskusi või kui tööprotsesside efektiivistamine võimaldab kulubaasi hoida, aga mitte ainult.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.