Eesti ühiskond kaotas inimese, kelle väärtused, eetika ja inimlik soojus jäävad meie ettevõtlusruumi pikaks ajaks saatma, kirjutab LHV Group järelhüüdes Heldur Meeritsale.

- Heldur Meerits
- Foto: Andras Kralla
23. oktoobril lahkus meie seast Eesti panganduse suurkuju, ettevõtja Heldur Meerits. Eesti ettevõtlusmaastik on kaotanud ühe mõjukama ja terasema mõtleja, kelle lai silmaring, tohutu uudishimu ümbritseva suhtes ning tundlik sotsiaalne närv on jätnud sügava jälje Eesti majandusse, pangandusse ja ühiskonda tervikuna.
Heldur oli visionäär, kelle analüüsivõime ja strateegiline taju on aidanud kujundada Eesti pangandust selliseks nagu seda täna tunneme. Helduri suurepärane äriline vaist ja suutlikkus inimesi ühendada tegi temast hinnatud juhi, nõukogu liikme ja kaasamõtleja.
Õnnelikud on inimesed, kellel oli au Helduri rikkalikest teadmistest ja kogemustest osa saada. Kokkupuuted Helduriga kasvatasid teda ümbritsevaid nii valdkonna eksperdi kui inimesena. Seejuures oli ta alati soe ja toetav. See on suure ja väärika inimese tunnus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Heldur oli inspireeriv. Sütitav. Tegudele motiveeriv. Läbinägelik ja otsusekindel. Tõeline juht, kes suutis erinevaid meeskondi liimina siduda ja tõsta inimestes esile nende tugevused. Ta oli enda ja teiste suhtes nõudlik, kuid alati aus.
Helduril polnud maske. Kui kõik sujus, said sellest kõik aru. Kui midagi vajas järeleaitamist, leidis Heldur alati viisi, kuidas seda elegantselt serveerida. Tema standardid olid kõrged, kuid ta ise oli nende kõige eeskujulikum kandja. Teda kannustas soov toetada Eesti ettevõtluse arengut. Sel teemal võttis Heldur kirglikult sõna ja tema mõtetel oli kaalu.
Heldurit iseloomustas tohutu töövõime ja väsimatu pühendumus, kuid sama oluliseks pidas ta inimlikkust ning koostööd. Ta oli südamlik ja tähelepanelik ning oskas märgata detaile, mis paljudele märkamatuks jäid.
Heldur leidis alati aega, et kuulata, mõista ja toetada. Helduri positiivne ellusuhtumine ja lahendustele orienteeritud mõtteviis lõid tema ümber õhustiku, kus ideed said võrsuda ning inimesed areneda. Tema mõju ja pärandit kannavad edasi paljud juhid, kes just Helduri toetava õla najal tiibu sirutama hakkasid.
Eesti ettevõtlusmaastik on Helduri lahkumisega kaotanud enamat kui suurepärase mõtleja, võimeka juhi ja tohutu Eesti patrioodi. Eesti ühiskond kaotas inimese, kelle väärtused, eetika ja inimlik soojus jäävad meie ettevõtlusruumi pikaks ajaks saatma.
Helduri pärand elab edasi paljudes inimestes, kellele ta oli eeskuju. Tema elu oli suurepärane tõestus, et ühte inimesse võib korraga mahtuda nii palju – mõttesügavust, lennukaid visioone, peent huumorisoont ja eelkõige soojust. LHV Groupi nõukogus saime seda kõike ehedalt kogeda ja mälestus ühistest hetkedest jääb meid alati saatma. Ikka muhe naeratus suul, nagu talle omane oli.
Sügav kaastunne kõigile Helduri lähedastele. Head teed, Heldur! Aitäh kõige eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärast pikka rasket haigust lahkus neljapäeval 66aastaselt meie seast ettevõtja ja filantroop Heldur Meerits.
Ühisvara probleem on, et inimesed aja jooksul muutuvad, seega on hea lahendus lahusvara ehk selgelt määratletud, kes mille üle otsustab, rääkis pangandustegelane ja investor Heldur Meerits saates “Tippkohtumine”.
Pikas plaanis sõltub omavalitsuste elujõud ikkagi äride tegutsemisest ja kasvust, kirjutab ettevõtja Heldur Meerits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Veel eelmise aasta lõpuni omas Heldur Meerits 10 protsenti Porto Franco arenduses. "Kasumit müügist ei saanud. Kui sai, siis nii kopikaid, et ei hakanud silma," rääkis ettevõtja, investor ja LHV nõukogu liige Heldur Meerits.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.