Urmas Varblane: nobelistide töö hoiatab ka Eestit klaaslae eest
Nobeli majandusauhinna laureaatide töö tuletab Eesti majandusteadlastele ja poliitikutele meelde, et püsiv majanduskasv nõuab nii innovatsiooni toetavat kultuuri kui ka konkurentsi ja avatust, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
“Eesti majanduse puhul räägitakse samuti klaaslaest, mis pärsib majanduskasvu ning millest läbi murdmiseks on tarvis suurendada majanduse teadmusmahukust,” märgib Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.
Foto: Liis Treimann
2025. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadid on Joel Mokyr, Philippe Aghion ja Peter Howitt tööde eest, mis aitavad selgitada, kuidas toimub innovatsioonipõhine majanduskasv. Nende tööde keskmes on innovatsioon, kultuur ja majanduskasv – kuidas ideed ja institutsioonid kujundavad pikaajalist majanduslikku arengut.
Tehisaru mõju majandusele on ülehinnatud, sest ta ei suuda peaaegu üldse täita enamikke käsitsi tehtavaid või sotsiaalseid ülesandeid, kirjutab MITi professor Daron Acemoglu, üks tänavustest majandusnobelistidest.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.