Dmitri Fefilov: väike kulu riigile, kuid tohutu hüpe lapsele rahanduse ja investeerimise maailma

Loosungi "miljoniga pensionile" realiseerimiseks ei tule teha muud kui suunata igale lapsele alates sünnist 10 aasta jooksul iga kuu pensionivarasse 125 eurot ja lasta ajal teha oma töö, kirjutab Ott Karma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Paljud lastele raha kasvatajad usaldavad kasvukontosid, kuid nad pole kindlad, millal ja kuidas kogunenud raha lastele lõpuks üle anda. Vastased aga kritiseerivad, et noored ei oska sülle kukkunud rikkusega midagi peale hakata.

Ilmselt ei üllata enam kedagi see, et tihti alustavad lapsed investeerimisega kohe, kui ilmavalgust näevad. Seda siiski lapse poolt teadlikuks investeerimiseks veel pidada ei saa, sest otsuseid teevad lapsevanemad. Kui investeerimisportfell aga kord tehtud on, annavad lapse kasvades vanemad talle edasi ka teadmisi selle kasvatamiseks. Investeerimismaailmas toimetaval teismelisel võivad aga juba endal kindel plaan ja siht silme ees olla.

Investeerimisfestivalil kõlas mõte, et riik saaks toetada investeerimist ja panna lapse sünni puhul kaks tuhat eurot maailmaindeksitesse, et pensionile minnes saaks inimene kena lisa. "Riik maksab vanematele lapsetoetust ja pole ühtegi piirangut, miks seda raha ei võiks kohe esimesest elukuust investeerida," kommenteeris mõtet endine rahandusminister Mart Võrklaev.

Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.