Lauri Beekmann: Eesti vajab alkoholi müügilubade süsteemi
Riik peab suutma piirata alkoholi kättesaadavust, kaitsma alaealisi ja rahva tervist ning tagama, et alkoholiga tegelevad ettevõtjad võtavad oma vastutust tõsiselt, kirjutab Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja juhatuse liige Lauri Beekmann.
“Alkoholipoliitika kuulub sellesse valdkonda, kus eesmärk on tegevuse vähendamine. Riigi huvides on, et neid tooteid tarbitaks võimalikult vähe,” kirjutab Lauri Beekmann Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise kojast. Pilt on illustreeriv.
Läti, kus praegu on alkoholi müük lubatud kuni kella 10ni õhtul, toob müügi lõpukellaaja augustis varasemaks, pühapäeviti lõpeb alkoholi müük juba kell 18.
Keskpäeval on Valka ostukeskuse juures vähemalt pooled autod Eesti numbrimärgiga, aga millegipärast ei tule inimesed Läti poest välja pungil täis ostukärudega.
Tallinnas sõltuvusprobleemidele keskendunud Wismari Haigla AS langes mullu kahjumisse, ka lahkus igavikuteele haigla asutaja ja üks omanikke psühhiaater Valdur Jänes.
Kui Põhjamaades nähakse poevarguste kurja juurena iseteeninduskassasid, siis Eestis peitub põhjus inimeste kehvas rahalises seisus. „Vargused on rohkem liikunud igapäevastesse toidukaupadesse,“ ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.