Klemens Arro: AI-ta end konkurentsi, mitte abitusse
Samal ajal kui paljud vaidlevad tehisaru kaugete tulevikuvisioonide üle, sünnib reaalne väärtus ja konkurentsieelis tänaste võimaluste süsteemsest ja targast rakendamisest, kirjutab AI Labi tegevjuht Klemens Arro vastukajana Rainer Ratniku artiklile „Ära AI-ta end ise abitusse“.
“Kõige suurem viga on näha tehisaru pelgalt nutika vestlusaknana, kust tark töötaja peab iga kord uuesti väärtust välja pigistama. See on pealiskaudne lähenemine, mis aitab heal juhul teistel sabas püsida, kuid ei loo kunagi püsivat konkurentsieelist,” rõhutab Klemens Arro.
Foto: Erakogu
Lõputud konverentsid, futuristlikud LinkedIni postitused ja pidev jutt peagi saabuvast superintellektist on tekitanud infomüra, mis väsitab. Paratamatult on selle tagajärjeks küünilisus ja umbusk. Tekib tunne, et peale suure tolmupilve ei ole tehisaru midagi reaalset pakkunud ning edu saadab endiselt vaid neid, kes traditsioonilisel viisil ise tööd teevad.
Mida rohkem tehisaru tööriistu on kasutusel selleks, et olla edukas, seda enam on vaja väga võimekaid inimesi, kelle tegelikke oskusi ja tugevusi need tööriistad võimendavad, kirjutab advokaadibüroo Widen tegevjuht ja vandeadvokaat Rainer Ratnik.
Internetirevolutsioon 30 aastat tagasi tõi kaasa kontseptsioonitõestuse lõksu ehk liigse optimismi faasi, kus ühtäkki tundus, et tehnoloogia ei täida piisavalt kiiresti lubadusi. Praegu oleme ka AI-ga nii-öelda pettumuste oru serval, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Alates 2. augustist peavad üldotstarbelised tehisintellekti süsteemid, nagu ChatGPT-laadsed mudelid, vastama Euroopa Liidu läbipaistvusnõuetele. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd selgitab, et kuigi trahve kohe ei tule, algab ettevõtete jaoks uus aruandlusperiood, milleks tuleks hakata valmistuma kohe. "AI Faktori" saates räägime Euroopa Liidu uutest määrustest.
Tehnoloogia peab teenima inimest, mitte vastupidi – seisku see meeles, kui sukeldume tehisaru tootlust tõotavatesse mängudesse, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.