Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: Putin ei peatu, sest ta ei saa, isegi kui tahaks

Kevadsuvi oli täis järske pöördeid ja erinevaid uudiseid seoses sõjaga Ukrainas. Aprilli lõpus sai kirjutatud sellest, et president Donald Trump on oma taaskordse lubaduse õhku visanud, teatades, et loodab lõpetada sõja poole aastaga. Enne rääkis ta 100 ametisoleku päevast, mis möödusid muutusteta.

Veel enne lubas ta 52 korda lõpetada sõja 24 tunniga. Lisaks mitu korda veel mõne päevaga. Pealekauba on ta andnud vähemalt neli korda Vladimir Putinile kaks nädalat, et minna vaherahusse ja läbirääkimistesse rahu üle. Alati on see lõppenud TACOga, nagu seda poliitikat nüüd kiputakse kutsuma – Trump Always Chickens Out (Trump tagurdab alati hirmuga välja).

Nüüd on ta hakanud rääkima 50päevasest tähtajast. Seekordses 45. blogikandes võtan vaadelda seekordse Trumpi lubaduse taustu ja seda, mis on nüüdseks toimunud Venemaale kehtestatavate majandussanktsioonidega.

Mida kõnealuse tähtaja seekordne väljahõikamine president Trumpi poolt võiks tähendada? Kas sõja lõppu? Või vähemalt vaherahu?

Seda enam, et selle lubaduse toeks andis ta mõista, et on valmis andma (siiski tegelikult müüma) Ukrainale relvi. Seejuures avalikult kaebles ta selle üle, et talle tunduvat, nagu president Putin ei tahtvatki rahu. Kõige tipuks suutis ta öelda isegi seda, et ta küll ei nimeta Putinit tapjaks, aga…

See kõik tundubki nii lootustandev… Esmapilgul.

Mitmed terased vaatlejad ja analüütikud panid tähele, et 50 päeva väljahõikamise hetkel oli selle lõpptähtaeg 3. september. See on täiesti juhuslikult II maailmasõja lõpu kuupäev ja seekord kavatseb Hiina samal päeval viia läbi kõigi aegade grandioosseima sõjaväeparaadi, märkimaks 80 aasta möödumist sõja tegelikust lõpust.

Sinna on Xi Jinping kutsunud ka Putini, kes selle kutse on ka vastu võtnud, ning Trumpi, kelle vastust veel pole teada. Seega üritab Xi Pekingis korraldada seda kolmiktippkohtumist, mis Putinil 9. mail Moskvas ebaõnnestus.

Mõned hääled on asunud seepeale paaniliselt kuulutama, et Pekingis jagatakse maailma. Seda vaevalt, aga Ukraina sõja kohta loodetakse sealt küll mingit tulemust. Trump on ju lubanud seda sisuliselt sellesama 50päevase ultimaatumiga Putinile, Xi aga fikseerinud hiljuti seda välisministri Wang Yi jõulise teatega ELi välispoliitika juhist Kaja Kallasele otse, et Hiina toetab Venemaad lõpuni ja ei luba tolle kaotust Ukraina sõjas.

Analüütilises kogukonnas eeldati seda niigi, kuid nii otse väljendatuna on see avaldus siiski mõneti pretsedenditu.