- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Robin Tammemägi: hakkame alates 7. klassist praktikuteks!
Tänapäeva maailm nõuab koolihariduselt rohkem kui pelgalt faktide ja valemite mehaanilist omandamist, kirjutab Robin Tammemägi arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Miks peab keskharidus olema nii teoreetiline, kui enamik koolis õpitud teadmisi ununeb kiiresti ja leiab harva praktilist rakendust?
Kas oleks võimalik kujundada õppekava selliselt, et see arendaks paremini meeskonnatööd, juhtimisoskust, algatusvõimet ja ettevõtlus mõtlemist, samal ajal kinnistades teadmisi efektiivsemalt?
Vastus on ühene: jah, on küll.
Lahendus: praktiline ja projektipõhine õpe
Pakun välja uudse viisi, kuidas muuta reaalaineid käegakatsutavaks ja põnevaks. Alates 7. klassist peaksid matemaatika, füüsika ja keemia õpe põhinema praktilistel väljakutsetel ja meeskonna projektidel. 7.klassist sellepärast, et füüsika ja keemia algavad just sellest vanusest.
Kujutame ette koolinädalat, kus esmaspäeval antakse õpilastele probleem, vajalikud materjalid ja eesmärk. Näiteks ehitada kõige kiirem robot. Õpilased jagatakse meeskondadesse ning nad saavad terve nädala jooksul lahendada antud ülesannet.
Õpetaja roll muutuks: ta ei jagaks otseseid vastuseid, vaid suunaks, esitaks küsimusi ja aitaks suunata õpilasi iseõppimise ning analüüsimise suunas. Reede hommikul toimuks võistlus, kus hinnatakse valminud lahendusi.
Pärast seda analüüsitakse tulemusi: õpetaja seletab lahti, kuidas kõik robotid töötavad ja millised füüsikalised, keemilised ja matemaatilised protsessid nende taga peituvad.
Seejärel saavad õpilased võimaluse uute, värskelt omandatud teadmiste baasil oma lahendust parandada ning uus võistlus viiakse läbi täiustatud robotitega. Nii näevad õpilased otsest seost teooria ja praktika vahel ning saavad kogemuse, kuidas teaduslikud printsiibid reaalses maailmas töötavad.
Miks on see kasulik?
Selline meetod parandab mitmeid olulisi oskusi.
Hetkel kuum
Teadmiste kinnistamine – analüüsimine, lahenduste väljamõtlemine ja teadmiste praktiline kasutamine aitab kinnistada teoreetilisi teadmisi.
Meeskonnatöö ja juhtimisoskused – võistlused nõuavad rollide jagamist, probleemide lahendamist ja koostööd.
Loovus ja algatusvõime – õpilased saavad katsetada ja luua loogilisi seoseid. Haridus ei seisneks ainult asjade meelde jätmises.
Tehisintellekti ajastul kasulik oskus – tehisintellekt saab genereerida teooriat ja vastuseid seega on praktiline teadmine ja oskus see, mis annab tulevikus eelise.
Kuidas seda ellu viia?
Selle idee rakendamiseks on vaja õppekava paindlikkust ja kaasaegseid vahendeid:
Koostöö era- ja haridussektoriga – ettevõtted ja ülikoolid saavad aidata kaasa tehnoloogia ja metoodika arendamisel.
Robo- ja mehhatroonika seadmed koolidesse – tuleb investeerida 3D-printeritesse, robootikakomplektidesse ja praktilistesse laboritesse.
Õpetajate koolitus – pedagoogid peavad saama vastava ettevalmistuse, mis toetab innovaatilist õpet.
Selline haridusmudel toob koolid 21. sajandisse ja muudab õppimise käegakatsutavaks ning tulevikku suunatuks. Kui me tahame, et Eesti oleks innovatsiooniliider, peame alustama koolidest – ja just niisugune praktiline õppemeetod on selleks parim lahendus.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli haridusreform juba alanud, kirjutab Tarmo Tanilas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti vajab ettevõtluskultuuri, mis muudab meid rahvusena kuulikindlaks, kirjutab maalikunstnik ja luuletaja Liis Koger arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Nagu Waze näitab kasutajatele ummikuid ja muid liiklusprobleeme, võiks meil olla „küberohtude Waze“, kus on näha, millised õngitsuskirjad ja küberohud Eestis parajasti ringlevad, kirjutab Tiia Sõmer arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui alkohol oleks leiutatud täna, siis oleks selle tarvitamine rangelt kontrollitud sarnaselt kõigi narkootikumidega. Terve ja eduka Eesti nimel tuleb meil hakata alkoholi tarbimist teaduspõhiselt vähendama, kirjutab Juhan-Mats Kuningas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele