Kristiina Altmäe: nagu laulusalmis – päästke noored hinged!

Viimasel ajal on 50+ inimesed tööturul ja ühiskonnas üldisemalt tundnud, et neid vaadatakse kui „eelmise põlvkonna“ esindajaid – justkui oleks nooremad kiiremad, paindlikumad ja paremini ajaga kaasas käivad. Aga kas see on tegelikult tõsi?

Mõelgem korraks sellele, mida üks 50+ inimene oma elus juba kogenud on. Kui ta on töötanud juhtivatel kohtadel või pikaajaliselt samas valdkonnas, on ta tõenäoliselt läbi elanud mitu majanduskriisi – 1990ndate alguse siirdemajanduse kaose, 2008. aasta finantskriisi ja hiljutise pandeemiast ning sõjast tingitud majandusšoki.

Ta on näinud, kuidas ettevõtteid ehitatakse ja kuidas need langevad, ning ta teab, et kriisihetkedel ei päästa ainult säravad ideed, vaid ka oskus ellu jääda, inimesi koos hoida ja mõelda pikemalt kui järgmise kvartali kasuminumbrid.

Paljud noored töötajad lahkuvad töölt, kui nad tunnevad end ettevõttes ebakindlalt või alahinnatuna, kuid tasakaalukas ja kogenud kolleeg suudab luua stabiilsuse, mis hoiab meeskonna tugevana.

Kolmandaks, nad on täpsemad ja vastutustundlikumad. Kogemus on õpetanud neid tähtaja tähendust ja kvaliteedi olulisust. Nad teavad, et õigeks ajaks tehtud töö on ettevõtte edu alus ning nad ei jäta oma ülesandeid viimasele minutile. Nad on õppinud, et kiirus on hea, kuid täpsus ja usaldusväärsus on veelgi olulisemad.

Neljandaks, nad on loomingulised probleemilahendajad. Nad on kasvanud üles maailmas, kus lahendusi tuli otsida loovalt, mitte lihtsalt guugeldades. See annab neile võime näha võimalusi seal, kus teised näevad ainult takistusi. Kui süsteemid jooksevad kokku, teavad nad, kuidas lahendada olukorda ka ilma IT-toeta. Kui varud lõppevad, suudavad nad leida alternatiivseid lahendusi, sest nad on harjunud kohanema ja improviseerima.

Ja viiendaks – nad on lojaalsed. Uuringud näitavad, et vanemad töötajad vahetavad harvemini töökohta, mis tähendab, et ettevõte ei pea iga paari aasta tagant uuele inimesele kõike otsast peale õpetama. Lojaalsus ei tähenda üksnes kauem ühes kohas töötamist – see tähendab ka suuremat pühendumist ettevõtte väärtustele ja missioonile.

Me elame ajastul, kus väärtustatakse innovatsiooni ja kiirust, kuid me ei tohi alahinnata sügavust ja kestlikkust. Kogenud töötaja on olnud innovaatiline juba enne, kui see oli trendikas – mitte uute tehnoloogiate tõttu, vaid seepärast, et elu on teda pidevalt sundinud muutuma ja kohanema. Ta on pidanud olema loominguline, et toime tulla kriisidega, ja tugev, et hoida töölaual korraga karjäär, pere ja enese areng.

Noorus ei ole vanus. Noor on see, kes tahab edasi liikuda, kes õpib, kes ei jää kinni eilsetesse lahendustesse. Viiekümnendates inimene ei ole vana. Ta on elutark ja kogenud – ning kui ta ise seda mõistab ja väärtustab, siis mõistab seda ka maailm.

Ja kui maailm veel ei mõista, siis on aeg talle see selgeks teha.