Meelis Niinepuu: oi, AI – aga kus on Eesti järgmine tiigrihüpe?
Kui tehisaru areneb praeguse kiirusega, siis kümne aasta pärast ei jää tukkuvatel eestlastel enam aega küsida, kas see oli paratamatu või kas oleksime saanud teha midagi teisiti, kirjutab ettevõtja Meelis Niinepuu (Eesti 200).
Meelis Niinepuu.
Foto: Tanel Meos
Hakkasin tehisaru kasutama paar aastat tagasi, mil AI kõige võimsamad mudelid suutsid genereerida üsna lihtsaid tekste ja teha prognoose, mis kedagi eriti ei üllatanud. Maailm näis endine.
Ajakirjanduses, nagu paljudes teisteski valdkondades, tehisaru ennekõike abistab, mitte ei asenda inimesi, aga masinlike tekstide koostajatel läheb küll raskeks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esmaspäeval ametisse vannutatud Donald Trump ei raisanud hetkegi ja kehtestas juba esimesel ametipäeval mitukümmend presidendimäärust. Lisaks ähvardas ta lähimaid kaubanduspartnereid tollitariifidega.
Euroopaga arvestamine ei näi suures pildis kuigi oluline
Eksistentsiaalse iseloomuga riskid – kliimamuutused, pandeemiad ning tehisintellekt – testivad lähiaastail inimkonna elastsuse piire, samal ajal kui geopoliitiline võitlus majandushiidude vahel teravneb, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.