Enn Tosso: teeme ise veel vingema juturoboti kui DeepSeek!
See, et Hiinas on 1000 korda rohkem inimesi kui Eestis, ei tähenda, et siin ei võiks sündida veelgi tõhusam robot kui DeepSeek, kirjutab ajakirjanik Enn Tosso.
“Kui me lepime inglise keele jaoks loodud roboti tekstidega, mis meid üha enam ümbritsevad, siis siin peitub emakeelele veel suurem oht, kui olid kõik venestamised, mille edukalt üle elasime,” kirjutab Enn Tosso.
Foto: Zumapress/Scanpix
Kauppalehti arvamustoimetaja Antti Lehmusvirta kirjutab, et kuigi DeepSeeki edu ehmatas ja vihastas USA tehnoloogiahiide, siis konkurentsi tihenemine on tehisintellekti arengule kasulik. Ta osundab, et kui ka DeepSeekil ei õnnestu olla number üks, siis täidab peagi keegi teine selle eesmärgi ning ehitab veelgi tõhusama ja soodsama hinnaga tehisintellektisüsteemi. „Põhimõtteliselt võib see juhtuda kõikjal, ka Euroopas või isegi... Soomes.“
Hiina idumeeste loodud tehisaru on Eesti ekspertide sõnul game changer just seetõttu, et nad jagasid oma mudeli maailmale tasuta laiali – ja selle loomine oli kümnetes kordades odavam kui konkurentide tippmudelid.
Deepseek näitas, et tehisarusektoris ei pruugi lõviosa turust ja kasumist koonduda ühe tegija kätte, kuid see ei tähenda, et Nvidia toodangu nõudlus väheneb – otse vastupidi, arutlesid ajakirjanikud raadiosaates “Äripäev eetris”.
Konkurentsi tihenemine on kasulik tehisintellekti arengule ja sektori kasvule, kuid tundub ehmatav, et tehisintellektile seatud ootused täituvad plaanitust veelgi kiiremini, kirjutab Kauppalehti oma analüüsis.
Ajakirjanduses, nagu paljudes teisteski valdkondades, tehisaru ennekõike abistab, mitte ei asenda inimesi, aga masinlike tekstide koostajatel läheb küll raskeks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.