Maaülikooli professor: kliimatark metsandus vajab koostööd ja ühist teaduspõhist otsust
Metsarikas Eesti võimaldab hoida puutumatuid alasid, aga samas ka kestlikku metsamajandamist, seda kõike riigi kliimaeesmärkide kontekstis, kirjutab Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor, metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid.
Metsa- ja maastikupõlengud Los Angelese piirkonnas tõid taas teadvusesse, et metsad vajavad kliimamuutuste eest kaitset, samas on metsad ka olulised kliimamuutuste mõjude leevendajad.
Eestist lahkuv Rootsi metsakontsern saatis kohalikele suurfirmadele pakkumise osta enneolematu hulga metsa. Suuremate erametsaomanike seas leidus kohe neid, kes on valmis ostmist tõsiselt kaaluma.
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Rootsi erametsaomanikke koondav Södra kontsern kavatseb Baltikumis müüki panna üle 150 000 hektari metsamaid. Eestis otsib ostjat 44 miljoni euro väärtuses metsa.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.