Kuni status quo ja mugavusstsoon võimaldavad, mõeldakse endiselt rohkem eilsest ja vähem homsest, tahavaatepeeglist innovatsiooni ei näe, kirjutab Shroomwell OÜ asutaja ja tegevjuht Siim Kabrits.
Droonid on näide valdkonnast, kus Eesti võinuks saada suure edumaa.
Foto: Andres Haabu
Viis aastat tagasi soovis Eesti kaitsetööstusettevõtte Milrem riigile droone müüa, kuid ühtegi tellimust ei järgnenud. Ettevõtte huvi koduturu vastu oli mõistetav, sest toodangu edukaks eksportimiseks on oluline, et ka päritoluriik pakutavat tehnoloogiat usaldaks ja kasutaks. Meie riigikaitse silmis ei olnud droonid aga toona prioriteet ning neid ei osatud traditsioonilise sõjapidamise osana käsitleda.
Autonoomsed robotid veealuse taristu kaitseks oleks strateegiline investeering tehnoloogiasse ja majandusse, kirjutab TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur ja MindChipi tegevjuht Heigo Mõlder arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suurriigi protektsionismist kantud eraldusjooned võivad mõnda ego või kellegi äri ajutiselt upitada, ent õõnestavad vabadust, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.