Britta Retel: mulle meeldib naabri männimets – lasen selle kaitse alla võtta!

Kliimaministeerium avalikustas augustis eelnõu, millega Euroopa Liidu elurikkuse eesmärkide tagamiseks soovitakse võtta kaitse alla kokku vähemalt 30% Eesti maismaast. Samas kaotatakse eelnõuga ekspertiisi tellimise kohustus, luues nii võimaluse võtta kaitse alla mis tahes maatükk üksnes väitega, et sel alal on roll ökoloogilise sidususe tagamisel või kunagi võib alale sattuda mõne kaitsealuse liigi isend. Eelnõu kooskõlastusring on juba lõppenud ning sellele olulisele lihtsustusele tähelepanu ei pööratud.

Looduskaitseseadus lubab praegugi igaühel esitada ettepaneku mõne loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Praktikas kasutatakse seda võimalust ka lihtsalt selleks, et pidurdada mõnd arendust või metsaraiet. Praegu peab aga keskkonnaamet iga ettepaneku kaalumiseks korraldama ekspertiisi, et eriteadmistega spetsialistid selgitaks välja, kas konkreetse ala kaitse alla võtmine on põhjendatud ja kavandatavad piirangud otstarbekad. Kui ekspertiis näitab, et loodusobjektil puuduvad kaitse alla võtmise eeldused või kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas, võib loo lõppenuks lugeda.

Eelnõuga on ekspertiisikohustus sootuks kaotatud. Muudatuse vajadust selgitatakse sellega, et pädevus looduskaitse osas on keskkonnaametil endal olemas ning muudatuse tulemusel väheneb bürokraatia.

See järeldus on ekslik ja elukauge. Ekspertiis ei ole tarbetu bürokraatia, vaid sõltumatute spetsialistide hinnang kavandatavate piirangute vajalikkusest.

Riigikohus on selgitanud: ekspertiis peab tagama, et loodusobjekti kergekäeline kaitse alla võtmine ei piiraks maaomanike õigusi. Ka õiguskantsler on hiljuti öelnud, et loodusväärtuse kaitseks saab omandit piirata, kui riik on selleks kogunud kontrollitavad ja vajalikud tõendid.