Väikeettevõtja: alampalga kiire tõus suretab ääremaade firmasid
Alampalga tõusu diskussioon vajab sügavamat ja paindlikumat lähenemist, et arvestada Eesti erinevaid majanduslikke reaalsusi, kirjutab Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni volikogu liige ja Parempoolsete juhatuse liige Kadri Kullman.
“Tean, et maksuerisused teeksid bürokraatliku padriku veel raskemini läbitavaks, aga teen siiski ettepaneku kehtestada piirkonniti erinev miinimumpalk,” kirjutab väikeettevõtja Kadri Kullman.
Foto: Andres Haabu
Väärikas ettevõte maksab töötajatele väärikat palka. Samas peab ettevõtja hoolitsema ka selle eest, et tema firma oleks pikaajaliselt jätkusuutlik.
Valitsusliikmed pole veel ühel meelel, kas ettevõtete maksutõus siduda alampalga 12protsendise tõusuga, nagu sotside juht Lauri Läänemets selle täna välja pakkus.
Ettevõtete väiksemad kasumid ei luba oma töötajatele sama palju palka juurde maksta kui palgarallit vedav riik. Küll aga on viimasel ajal lihtsam inimesi juurde palgata.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.