Teadlane: rohelise ja kasvava majanduseni viib käänuline rada
Kui Eesti ja Euroopa Liit tegutsevad maailmas, kus Hiina, India ja USA ei vii ellu mõjusat kliimapoliitikat, siis jääb see võitluseks tuuleveskitega, kirjutab EBSi professor ja rektor Meelis Kitsing Äripäeva essees.
„Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja“ on paljudele igaveseks meelde jäänud Paul-Eerik Rummo kirjutatud laulusõnad, mille populariseeris mängufilm „Viimne reliikvia“. Sarnane mõttekäik, mis sai tuntuks Silicon Valley algusaastatel aastakümneid tagasi, ütleb, et kõige parem viis tuleviku prognoosimiseks on see tulevik ise luua.
„Valitsus on kokku leppinud, et tööstuse arendamine [on oluline], sest kui vaatame jõukaid riike, nagu Rootsi, Soome ja Norra, siis nende vundament on pikaaegne tööstus,“ räägib saatekülaline, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Saates "Tööstusuudised eetris" on fookuses tööstuspoliitika ja selle rakenduskava, räägime ka maksudest ja suurte investeeringute meelitamisest Eestisse.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.