Mainori rektor: Eesti muutub välistalentidele üha suletumaks. Liigume kolgastumise teel
Välistudengite vastuvõtt Eesti kõrgkoolidesse on juba mitu aastat tugevas languses, kuid seda mitte põhjusel, et talendid oleksid maailmast otsa saanud, vaid Eesti süvenevalt tõrjuva viisapoliitika tõttu, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.
“Peame andma maailmale signaali, et talendid on Eestisse oodatud ning neid ootab siin innovaatiline, avatud ja põnev keskkond. Meil tuleb mõista, et need inimesed töötavad peadega ning nende peades sünnib Eesti tulevik,” kirjutab Mainori rektor Andrus Pedai.
Foto: Jan-Erik Tihemets/Mainor
Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega kirjutas eelmisel nädalal Äripäevas, et Eestis jääb tööjõuvajaduse katmisel igal aastal puudu 2/3 inseneridest ja üle 2000 IKT-spetsialisti, märkides, et haridussüsteemil pole ajaliselt ja mahuliselt võimalik nii palju spetsialiste koolitada.
Eesti vajadustele paremini vastava välistööjõu kvoodi teada saamiseks tuleb teha rohkem arvutusi, kuid kohe praegu saame kokku leppida selles, et välisspetsialiste tuleb senisest rohkem kaasata ning otsustada, kuidas me seda teeme, kirjutab Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega teemaveebis Tööstusuudised.ee.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.