Evelyn Aaviksoo: riigil ja ettevõtetel on töötajate tervise osas erinevad plaanid
Selle aasta kevadest on ametnikud teinud tervishoiusüsteemi puudutavaid otsuseid, saamata aru, et need seda ka päriselt puudutavad, kirjutab Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse liige, HeBA kliiniku juht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
"Töötervishoid on omamoodi juhtimisteenus. Ainuke ja unikaalne meditsiiniline eriala, millel on võimekus ja pädevus mõjutada rahvastikuhulkade tervist, mille võimsaim efekt seisneb inimeste tervena hoidmises ja haiguste ennetuses," kirjutab HeBA kliiniku juht Evelyn Aaviksoo.
Foto: Erakogu
Tööandjad ja ametnikud vaidlevad selle üle, kas tööandjad võiks maksuvabalt oma töötajate tervisesse panustada suuremal määral kui 400 eurot aastas. Seejuures on tööandjate soov hoida oma töötajad tervena ja rõõmsana – üks tegur suurema produktiivsuse ja tervena elatud eluaastate suurendamisel. Ametnikud samal ajal kardavad, et sellisel juhul jääb vahetu efektina mingi osa maksuraha saamata.
Kui soovime suurendada paindlikkust töösuhetes töölepingu seaduses tööandjatele suuremate õiguste andmise kaudu, siis peame teiselt poolt edendama elukestvat õpet ja arendama töötajate oskusi, et töö kaotanud leiaksid kiiresti uue ja kvaliteetse töö, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.