Tööandjal on vaja tugevamat ja selgemat juhist, et tööturu trendidega kaasa minna selleks, et see trend talle hilisemates vaidluses karuteenet ei teeks, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer inspektsiooni blogis.
Koroonakriis pani paljud tööandjad sundolukorda, kus töö jätkumiseks tuli lubada teha tööülesandeid ka väljaspool tööruume. Vaatamata sellele, et viirus pigem jääb meie juurde pikemaks ajaks, on nii mõnelgi juhul tööandjad sellel sügisel tõsisema dilemma ees, kuidas jätkata töö tegemist: kontoris või kodukontoris.
Juuni alguses tekitas ülemaailmset kõlapinda maailma rikkaima mehe Elon Muski nõue, et kõik alluvad peavad tulema kodudest tagasi kontoritesse. Eesti IT-juhtide sõnul on vähemalt IT-sektoris kaugtöö võimaluse puudumine töötajatele selge miinus, aga sama suur miinus on see, kui kontoris koha peal ei käida.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.