Aimar Ventsel: kas venelased tõesti tahavad elada vaeselt?
„Venelastel pole vahet, kas elada vaeselt või mitte“ on suur rahvuslik müüt, mida ebakindlas majanduslikus olukorras – sanktsioonid, ebakindel tööturg, kõikuvad palgad ja rubla kurss – kasutatakse Venemaal massiliselt pigem enese julgustamiseks, kirjutab etnoloogiadoktor Aimar Ventsel Äripäeva essees.
Kes natukenegi on jälginud Venemaa teemat, eriti sanktsioone puudutavat, on varem või hiljem kokku puutunud väitega, et mingid sanktsioonid ei aita, sest venelased on harjunud elama vaeselt. Selle väitega öeldakse ühe hingetõmbega veel välja see, et 1990. aastatel elas Venemaa veel vaesemalt. Ja et kui nad toona hakkama said, siis saavad ka nüüd.
Klounid Piip ja Tuut kirjutavad Äripäeva 1. aprilli essees raskest vaikusest, mis rõhub teatrisaali. Sest Venemaa tungis Ukrainasse, sest sõda tungis mängu - ja elu sai suuremaks kui kunst.
Venemaa asjatundja David Vseviov rääkis, et putinlikud arusaamad, mille järgi on edu võimalik saavutada majanduskoostööta ja maa-alade vallutamisega, kuuluvad maksimaalselt 19. sajandi keskpaika.
Venemaa agressioon Ukraina vastu võiks olla see tõukejõud, mis paneb meid investeerima riigikaitsesse ja uues majanduskeskkonnas rebima end lõplikult lahti 20. sajandi okupatsioonikümnendite taagast, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.