Me võiksime tahta olla kõige läbipaistvam majandus Euroopas ja esitada majandusaasta aruandeid kõige kiiremini, näiteks kolm kuud pärast majandusaasta lõppu, kirjutab Äripäeva Infopanga konkurentsiraportite projektijuht Sigrid Kõiv.
Vana aja lood on põnevad ja natuke õudsed. Näiteks see, et vanasti pidi inimene diivanilt üles tõusma, et teleprogrammi vahetada. Või et vanasti pidi „bilansivõimeline raamatupidaja“ (tõesti, oligi selline eriline raamatupidaja) terve öö otsa bilanssi koostades viiesendist puudu- või ülejääki paberites taga otsima ja üle arvutama. Või et vanasti viidi majandusaasta aruandeid paberi peal kuhugi Tondile.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.