Renditöö pole viimane, vaid esimene võimalus

Renditöö pole kindlasti viimane, nagu Äripäev 5. detsembril kirjutas, vaid sadadele ettevõtetele ja tuhandetele töötajatele esimene ja selgelt parim võimalus.

Tööjõupuudusest räägivad kõik, töötus on peaaegu olematu, aga miskipärast tikub jääma kahe silma vahele, et Eestis on tohutu hulk inimesi tööturule küll väga lähedal, aga nad ei tööta. Miks? Neid ei ole tööl, sest turg on jäik. Ükskõik kui palju me sõnades ka paindlikkusest ei räägiks, väikelapse ema, pensionär, üliõpilane või koduperenaine ei leia kergesti tööd, kus ta saaks tegutseda veerandi või poole kohaga. Tööandja jaoks ei ole mugav ühe sekretäri asemel kolmega toimida, kelle kõigi töid, tegemisi, aga ka emotsioone tuleb hallata.

Tööjõurent seevastu tagab paindliku võimaluse nii töötajatele kui tööandjatele. Miks sellist töövormi peljatakse ja alavääristatakse, jääb tihti arusaamatuks. Mõnikord ongi ettevõtjal vaja ajutisi töötajaid ootamatult suure tellimuse täitmiseks. Teinekord kaheks nädalaks head projektijuhti või jalaluu murdnud elektrikule kiirelt asendajat. See on elu, tavaline argipäev, aga tööseadusandlus pole piisavalt paindlik, et inimest mugavalt mõneks nädalaks või täpselt teadmata ajaks tööle palgata.

Töötaja jaoks pakub renditöö turvatunnet ja sotsiaalset kindlustatust, mis tal muidu “juhuotsi” tehes puuduvad. Igaüks ei tee oma OÜd ega peagi oskama teenust müüa, ka nendel inimestel on õigus õpingute või kodusolemise kõrvalt tööd teha ja raha teenida. Seega, lõpetagem tööjõurendi alavääristamine – see on paljude jaoks esimene võimalus.