Üle kahe kümnendi eest Keila vallas planeeritud Tallinna–Paldiski maantee sirgendus ei saa veel praegugi täpsemat väljavaadet, millal või kuidas võiks tiheneva liiklusega piirkond leida oodatud lahenduse.

- Liikluskoormus on viimastel aastatel Tallinna–Paldiski tee kaarel Tuulna kandis aina kasvanud, mistõttu tuleks sinna ehitada ka kergliiklustee. See võib tähendada äralõikeid kinnistutest, mis aga ärgitab kohalikke protestima.
- Foto: Andres Tohver
Kui Kadri Tillemann 2005. aasta märtsis valiti Keila vallavanemaks, oli valla üldplaneeringu koostamine lõpusirgel. See kehtestati sama aasta 13. oktoobril. Maanteeameti soovitusel kirjutati üldplaneeringusse Tallinna–Paldiski maantee õgvendamine kilomeetritel 34,9–37,3.
Ehkki möödunud on 21 aastat, Keila vald on ühinenud koos Padise valla, Vasalemma valla ja Paldiski linnaga Lääne-Harju vallaks ning maanteeametist on saanud transpordiameti osa, ei ole Tallinna–Paldiski maantee õgvendus teostunud.
“Sestap olingi üllatunud, kui selle kogemata praeguse Lääne-Harju valla üldplaneeringu veebikaardilt leidsin, eriti veel sellisel kujul, kus teekoridor on joonistatud üle eluasemekohtade,” selgitas Tillemann, kes töötab praegu Saue valla arendusosakonna projektijuhina.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus kiitis heaks enam kui miljardise teehoiukava, millest lõviosa läheb Tartu ja Pärnu maanteede laiendamisele neljarajalisteks.
Nelja aasta jooksul plaanib riik 376 miljoni euroga ehitada neljarajaliseks Pärnu suunal ligi 45 kilomeetrit ning Tartu suunal 20 kilomeetrit teed. Eesmärk on aga, et mõlemad maanteed saaksid neli rada aastaks 2035.
Kliimaministeeriumi ülesandeks saab lähiaastatel investeerida enam kui 2 miljardit eurot teede ja raudteede rajamiseks ja korrahoiuks, riigiteede remondikava kasvab võrreldes praegusega märgatavalt, aga vähem, kui vajaminevaks kuluks on prognoositud.
Üleujutuste piirkondi on Eestis varasemast kaks korda rohkem, oht on kogu riigi rannikul, eriti Harjumaal ja Pärnu lahe ümbruses.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.