- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Kodude arhitektuuripärlid. “Maja peab ikka olema kesklinnas, metsa sees ja merevaatega”
Nii kirjeldas arhitekt Liis Uustal eestlaste unistuste maja. Tema ja Egon Metusala rajatud kodu endisesse abihoonesse vastab sellistele nõudmistele nii hästi kui vähegi saab.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti arhitektuurimaastikul jagatakse 14. veebruaril arhitektuuripreemiaid, tunnustades kodud ja suvilad, mis pälvisid nominatsioonides esiletõstu. Arhitekt Liis Uustali ja Egon Metusala kodu Tartus üllatab unikaalse lähenemisega elukeskkonna loomisele endises abihoones, rõhutades linnakeskkonnale nutikat ruumikasutust. Ott Kadariku loodud suvila on keset Eesti maa-ala tõeline arhitektuuripärl, ühendades vana ja uut kunstipärases stiilis. Tallinnas Nõmmel paiknev kodu Lootuse puiesteel, mille projekteeris Joel Kopli, integreerib ümberkaudse looduse arhitektuuri osaks. Kõik need projektid näitavad uuenduslikku mõtlemist ja osavat ruumitunnetust Eesti tänapäeva arhitektuuris.
14. veebruaril jagatakse juba 11. korda Eesti arhitektuuripreemiaid, et tunnustada Eesti ruumiloome silmapaistvamaid saavutusi. Tegime ülevaate kodudest ja suvilatest, mis on preemiate nominentide seas ära märgitud pärlid.
Eksi boks: Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Krista Kohv jt
Väljakutsuva nimega suvila-karbike Eksi boks on ise ka päris silmapaistva ning huvitava välimusega. Hoone peamine arhitekt Ott Kadarik ütles lühidalt, et nimi ei tähendagi midagi muud, kui et ta tegi selle suvila oma endisele abikaasale.
“Minu endine naine on väga palju restaureerinud renessansimeistrite maale ning muud täiesti ettekujutamatult väärtuslikku,” viitas Kadarik, et suvila on üles pandud kesk vana mõisa karjalautade varemeid põhjusega. Tema ekskaasa on nimelt Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, kes oskab vanu asju korda teha.
“Ta ümbritses end totaalsete varemetega ning minu kui arhitekti ülesanne oli lahendada, kuhu suvila seal panna,” selgitas Kadarik. Pada külas asuva lautade ruudukujuline hoov sai suvilaboksi abil jaotatud mitmeteks soppideks.
Hoone on esitatud nii Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiale kui ka Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia nominendiks.
Kureeritud kaos
Eelkõige võib imetlejale silma hakata suvila kaootiline fassaad. “Eks siingi jutustame omaniku elukutset: vanade asjadega tegelemine, miks mitte ka sellest endale maja ehitada. Selle ”rämpsu“ kinkisime talle sünnipäevaks, sõbra kuurist jäi üle,” muheles Kadarik. Niinimetatud rämpsust sai väärtus.
Kuigi pilt paistab kaootiline, siis Kadariku sõnul on need fassaadilauad paigutatud äärmises täpsuses. “Asja kallal oli mitu erinevat kunstnikku ning midagi juhuslikku seal ei ole,” ütles ta.
Arhitekt viitas, et selle suvila kallal tegutses terve pikk nimekiri inimesi. “Tohutu suur ühislooming. Sellist karja kunstnikke tavaliselt tellingute peal korraga ei ole,” ütles ta.
Kuigi ümbruses on praegu veel varemed, plaanitakse needki ajapikku korda teha ja kogu komplekti kaasata.
Vaata täpsemalt galeriist:
Hetkel kuum
Filosoofi 11/1 üksikelamu: Liis Uustal, Egon Metusala (ABMA)
Eesti Arhitektide Liidu preemia ELAMU teine nominent on elamu Tartus Filosoofi tänaval. Eriliseks teeb töö see, et kodu tegid arhitektid iseendale.
“Kui elasime väikeste lastega Tartust väljas ja töötasime linnas, siis hakkasime üks hetk endale teadvustama, et kaotame autot juhtides ühes kuus kahe peale kokku terve töönädala jagu aega, mida saaks kasutada hoopis loominguga tegelemiseks,” nentisid arhitektid Liis Uustal, Egon Metusala.
Kesklinnas asuva garaaži ümberehitamine elamuks on üks töötav viis, kuidas lahendada eluasemekriisi, arvas Uustal. “Lastega peredel on täna väga keeruline leida taskukohast eluaset Tallinnas ja Tartus, mis arvestaks 15 minuti linna põhimõtetega,” ütles ta.
Kõige olulisem lähteülesande punkt oli, kuidas optimaalselt ära lahendada 4 liikmelise pere vajadus eluruumiks. Linnas elamine algab küsimusega: mis on piisav? Kuidas paigutada kõigile vajalik nii privaatne kui ka koosolemise ruum 80 ruutmeetrile, küsis Uustal.
“Klassikaliselt tellijad soovivad, et maja oleks üheaegselt kesklinnas, metsa sees ja merevaatega. Tavaliselt see võimalik pole. Küll aga neid samu väärtusi ümber mõtestades võiksime ütelda, et meil see võimatuna näiv eesmärk õnnestus,” ütles uustal. Maja on kesklinnas, mida ümbritsevad sisehoovis olles rohelised puud ja põõsad ning vaated suurtest akendest on suunatud teadlikult majadevahelisse kaugusesse ja avarusse, mida merevaate puhul peamiseks peetakse.
Väike maja võib ka avar olla
Ühe peamise arhitektuurse ideena lasti lahti klassikalisest ruumilahendusest, kus koridor eraldab tube ning ruumide funktsioon ja võimalus on selgelt piiritletud. Filosoofi tänava kodu on loft-tüüpi, kus esimesel korrusel olev elutuba ja söömisala on seotud nii visuaalselt kui ka füüsiliselt trepi abil teisel korrusel paikneva loomeala ja raamatukogu rõduga.
“Teisena pidasime oluliseks ajaloolise kihi säilitamist ja uute kihtide ausat lisamist. Vanad kahekihilised punasest tellisest müürid on nähtavad nii seest kui ka väljast, kuna õhkvahe võimaldas paigaldada soojustuse müüri sisse,” kirjeldas Uustal. Uued kandvad seinaosad ja katus on puitkonstruktsioonil, mille postid ja talad loovad interjööri ruumilisust ja funktsionaalsust.
“Vana majaga on alati üllatusi, olgu ta nii väike kui tahes. Vanal majal on kihid, mida alguses näha pole,” nentis Uustal. Näiteks vanad puidust ematalad katusekonstruktsiooni sees ei tulnud uuringu käigus välja ning Uustal ja Metusala ei teadnud neid esialgu projekti kaasata. “Lõpuks leidsime neile lahenduse eeshoovis pikkade pinkide näol,” ütles Uustal.
Arhitektid julgustavad nägema võimalusi ootamatutest kohtadest. “Näeme linnapildis väga heade asukohtadega seisvaid abihooneid, mis sobiksid sarnaste pojektide jaoks. Leiaksid vaid pakkujad ja soovijad vastastikuse huvi,” mõtiskles Uustal.
Ankru korter: Mari Põld, Kadi Berens (T43 Sisearhtektid)
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominentide seas on ajatu klassika näide Ankru tänavalt Tallinnas.
Sisearhitekt Mari Põld ütles, et nende lähteülesandeks oli luua kuueliikmelisele perele kodu, mis suhestuks tugevalt hoone tööstusliku arhitektuurikarakteriga, kuid oleks samal ajal igapäevaselt toimiv, soe ja isikupärane elukeskkond.
“Tellija jaoks oli oluline, et kodu toetaks pere aktiivset eluviisi, võimaldaks siduda töö, hobid ja pereelu ning annaks ruumis selge koha ka nende huvidele – alates Lego kollektsioonidest ja lauamängudest kuni digitaalse töö ja meelelahutuseni,” kirjeldas Põld.
Projekti kandvaks ideeks oli hoone olemasoleva arhitektuurne loogika, näiteks kaarvõlvid, kandvad seinas ja tööstuslik geomeetria, maksimaalne esiletoomine ja sellega dialoogi astumine. “Sisearhitektuur ei püüa arhitektuuri varjata ega „siluda“, vaid rõhutab selle karakterit ning laseb ruumil endast lähtuda. Oluliseks põhimõtteks kujunes ka ruumi hübriidsus: elutuba, köök, töö- ja hobiruumid on omavahel seotud ning võimaldavad eri tegevustel loomulikult põimuda,” selgitas Põld.
Korter endises tööstushoones
Suurimaks võimaluseks oli endise tööstushoone ruumiline kvaliteet: kõrged laed, uus juurdeehitatud osa kaarvõlvidega, suured vaated mere ja linnaruumi suunas ning ajalooline kihistus. Samas olid need ka peamised piirangud – kandvad seinad, aknaavade kindel rütm ja keerukas tehnosüsteemide paigutus seadsid selged raamid.
Materjalivalikus lähtusid sisearhitektid kontrastist ja kihilisusest: nähtavale jäeti konstruktiivsed plokkseinad, betoonlaed ja ehituslikud üleminekud, mida tasakaalustavad spoonpaneelid, puit ja pehmemad viimistluspinnad. “Tehniliste lahenduste puhul olid olulised mitmefunktsionaalsus. Näiteks aurusauna ja duši kaks-ühes lahendus ning kombineeritud soome- ja infrapunasaun,” märkis Põld.
Põld lisas, et üllatav ja inspireeriv oli selle töö juures see, kui loomulikult said pere hobid ja isiklik maailm ruumi osaks – mitte dekoratsioonina, vaid sisearhitektuurse kontseptsiooni lahutamatu osana.
Vaata lähemalt galeriist:
Suvila Rannakülas: Tomomi Hayashi, Anna Endrikson (HGA)
Eesti Arhitektide Liidu preemia ELAMU üks nominentidest on suvila kesk Rannaküla loodust. Arhitekt Tomomi Hayashi ütles, et peamiselt oli soov kavandada suvekodu, mida oleks võimalik kasutada ka talvel. “Lähtepunkt oli lihtne küsimus: mida on vaja Eesti suves? Vastus oli avarus ja katusega väliruum,” ütles Hayashi lühidalt.
Niisiis on lihtsa vormiga peakatuse alla koondatud kogu tegevus. Suvekodu koosneb peamajast, eraldiseisvast külalisteplokist ning nende vahele jäävast õueruumist, mis toimib nii sissepääsu kui ka suvise elutoa ja tööalana. Katusealune ruumiline loogika jätkub ka siseruumides, kirjeldas Hayashi.
Suvila asub loodusliku lagendiku serval, ranna lähedal künklikul krundil. “Koht toimib kui lävi metsa ja mere vahel – tagant kaitseb hoonet männimets, eest avaneb vaade rannamaastikule,” ütles Hayashi.
Justkui rehielamu
Suvila laudise rahulik ja ühesuunaline jooks seob välis- ja siseruumi üheks tervikuks. “Tume fassaad sulandub maastikku, samas kui interjööris annab must lepp ruumile kerge sooja, roosaka alatooni. Põrand on saarepuidust, katus valtsplekist – lihtne, vastupidav ja ajatu materjalikooslus,” kirjeldas Hayashi.
Hayashi sõnul oli põnev, et mitmete katsetuste tulemusena jõudsid nad lihtsa vormiga lahenduseni, mis täidab funktsionaalsed vajadused ning loob siseruumi, mis reageerib valgusele ja ilmale. “Projekteerimise käigus märkas kolleeg, et hoone vorm ja proportsioonid meenutavad Eesti rehielamut. See kinnitas, et kavand sobitub loomulikult Rannaküla maastiku ja kohavaimuga,” lisas ta.
Tutvu lähemalt galeriis:
Nõmme eramu: Lilian Esing, Kätlin Ölluk (AERIS), KUU arhitektid, Ingrid Saaroja
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominent on kodu Nõmmel Tallinnas. Lootuse puiestee eramu asub Nõmmele iseloomuliku männimetsaga kaetud kinnistul, kus kõrged puud raamivad vaateid ja loovad erilise valgusmängu igal aastaajal.
Krundi eripäraks on tema suurus, mis võimaldas piirangute kiuste kavandada hoone ühekorruselisena, ütles hoone arhitekt Joel Kopli.
“Hoone astmeliselt kitsenev jalajälg jätab piisavalt avarad hoovialad krundi päikese poolsetele külgedele. Hoone astmeliselt tõusev kõrgus loob avaramad tingimused avalikuma kasutusega siseruumidele ning krundi keskele aktsendi veranda ning kaetud ja varjestatud terrassiosaga,” kirjeldas Kopli.
Ühekordne hoonemaht loob vahetu ja "lävepakuta" suhte väli- ja siseruumi vahel. Eluruumidest saab astuda otse lõunapoolsele terrassile või hoone keskmesse rajatud sisehoovi. “Sisehoov on hoone süda: tuulte ja kõrvaliste pilkude eest kaitstud väliruum, mille ümber kulgev käigutee seob kõik hoone funktsioonid ühtsesse vereringesse,” ütles Kopli.
Ja nii pakub sisehoov Kopli sõnul pidevalt muutuvat kogemust - aastaaegade vaheldumine ja ilmastiku muutlikkus saavad siin arhitektuuri lahutamatuks osaks.
Hoone välisviimistlus ja terrassid on termosaarest, mille toon haakub orgaaniliselt ümbritseva männimetsaga. “Aja jooksul omandab puit väärika hallika paatina, muutes hoone veelgi loomulikumaks osaks oma keskkonnast,” ennustas Kopli.
Vaata tõelist pärli siit:
Seotud lood
Läinud kevadel Kuldmuna loovkonkursil neljandat korda aasta disainiagentuuri tiitli ning peaauhinna võitnud Bond kuulutati maksejõuetuks.
Plaanitud viie asemel oli Kristiina Alliksaar kultuuriministeeriumi kantsler vaid kaks aastat. Mitte intriigi ega tagatoa kokkulepete, vaid iseenda hinnangu pärast – see, mida ta tegi, ei olnud piisav.
Kunstiaustajate ja ilumeelega investorite aastalõpu suursündmus on startimas: kunstigaleriide sügisoksjonid. Novembris ja detsembri alguses on tuntumad galeriid välja pannud tõelised šedöövrid. Võib-olla ületatakse vähemalt ühe teose puhul lõpphinnas 100 000 euro piir.
Gustav Klimti teos tõi ühel maailma tuntumal, Sotheby’s oksjonil ajaloolise tulemuse ja sai kõige kallimaks moodsa kunsti tööks.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele