- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Swedbanki rahapesu uurinud Rootsi ajakirjanikud: FSB jälgis ka Eesti pankureid
Swedbank sattus FSB mõjuvõrku ja muutus tööriistaks Vladimir Putini varjatud sõjas lääne vastu, rääkisid Rootsi ajakirjanikud Axel Gordh Humlesjö ja Lars Berge raamatu “Meepüünis” esitlusel.
Loe AI kokkuvõtet
Swedbankis toimunud rahapesuskandaal, mida ajakirjanik Axel uuris, avalikustas panganduse seoseid geopoliitiliste sündmustega, nagu Donald Trumpi tõus ja Ukraina sõda. Axel sai luureteenistustelt teavet, et tema uurimise tõttu olid Vene spioonid tema jälil, mis toitis tema huvi Venemaa poliitilise eliidi ja pankade võrgustike vastu. Raamatus, mille koos Larsiga koostasid, paljastatakse FSB huvi pankurite järele ning nende rolli rahapesus. Vaatamata advokaatide survestamistele ei muutnud nad oluliselt oma narratiivi, mis paljastab Rootsi panga, Swedbanki, topeltmoraali ja Venemaa mõju maailma poliitikas. Rootsis nähakse Swedbanki kui vaikiva süüdlase, samas kui Eestis lõpetati uurimine tõendite puudumise tõttu. Axel arvab, et uurimist oleks võinud läbi viia teistmoodi, näiteks USA-s, kus süüdistused olid edukad.
“Pangad ja pankurid pakkusid FSB-le erilist huvi, sest FSB oli sügavalt seotud rahapesusüsteemiga,” ütles Humlesjö. “Loomulikult kehtis see ka Eesti puhul”.
Swedbanki rahapesuskandaali telgitagustest rääkiv raamat „Meepüünis“ (”Honungsfällan“) ilmus Rootsis 2024. aastal ning sai seal menukiks – praegu on müüdud ligi 50 000 paber- ja digi eksemplari. Nüüd avaldas Äripäeva kirjastus raamatu eestikeelse tõlke.
Raamatu esitlusel tehtud intervjuus rääkisid autorid Humlesjö ja Berge, kuidas nad töötasid raamatu kallal neli aastat ning mõistsid selle protsessi käigus rahapesu tegelikku rolli maalimapoliitika kujundamises.
Järgneb intervjuu autoritega:
Axel, sa olid üks nendest ajakirjanikest, kes tõid ligi seitse aastat tagasi päevavalgele Swedbankis toimunud rahapesu. See oli raputav uurimus ning selle tagajärjed olid tohutud. Millal sa mõistsid, et selle kõige taga peitub veelgi suurem lugu?
Axel: Rahapesust räägitakse sageli kindlas võtmes – keskendutakse rahale, tehingutele, finantsvoogudele ja muule taolisele. Mind aga hakkas huvitama rahapesu geopoliitiline kontekst: kuidas see loob uut maailmakorda?
Samal ajal, kui olime esialgse uurimisega ühele poole saanud, Swedbanki tegevjuht oli vallandatud ja olukord näis rahunenud, hakkasid maailmas toimuma suured poliitilised sündmused – Donald Trumpi tõus, Ukraina sõda. Me nägime, et paljudel nendest arengutest olid seosed meie uuritud tehingutega. See tekitas tungi rääkida laiemat lugu.
Minu jaoks oli tõeline vau-moment see, kui sain kõne allikalt luureteenistuses. Mulle öeldi, et minu kodu juures nähti Vene spioone. Tavaline inimene ilmselt ehmuks ja tahaks ära kolida, kuid kui sa oled ajakirjanik, siis tekib hoopis uudishimu – huvitav, miks nad mind jälgivad?
See ajendas uurima, miks FSB tunneb huvi selle rahapesujuhtumi vastu. Siis hakkas lugu arenema sinna, kuidas Venemaa poliitiline eliit, oligarhid ja pangad on osa ühest ja samast võrgustikust.
Hetkel kuum
Raamat pakub erakordselt põhjaliku sissevaate Swedbanki sisemaailma. Olete teinud sadu intervjuusid ning raamatu lõpus on 60 lehekülge allikaviiteid. Lars, kas sina vastutasid kogu materjali läbitöötamise ja loo kokkupaneku eest?
Lars: Me naljatasime, et mina olen doktor Watson ja Axel on Sherlock Holmes. Axel tuli minu juurde siis, kui ta oli teinud ära suure uurimistöö ja kogunud tohutu hulga materjali. Minu ülesanne oli panna koos temaga sellest kokku narratiiv – lugu inimestest, mitte numbritest.
Mind hakkasid väga huvitama need Swedbanki tüübid, kes kõik tuksi keerasid. Eriti üks mees, kellega lugu algab. Ta läks Moskvas hotelli Metropol ning tutvus seal kauni naisterahvaga, teadmata, et too oli Vene salateenistuste informaator.
Paljud allikad kinnitasid meile, et sellel oli suur mõju, et isik, kes vastutas oligarhide kontode eest, oli abielus FSB informaatorist Vene prostituudiga.
Axel: Enne seda kirjutas Lars menuki huntide ja inimeste suhetest. Nii et ta tuli arusaamaga, et pankuritest saab kirjutada nagu omaette liigist.
Lars: Või siis inimestest, kes püüavad ohjata jõude, mida nad tegelikult kontrollida ei suuda – ja kaotavad lõpuks nende üle kontrolli.
Üks koht raamatus avaldas mulle eriti muljet. Teie allikas salateenistustest ütles, et on olemas tõendid selle kohta, et FSB on jälginud Swedbanki tippjuhtkonda. Nad on kogunud info pankurite seksuaaleelistustest, sotsiaalmeedia aktiivsusest, hasartmängusõltuvustest ja muust. Kas teie teada võis FSB jälgida ka mõnda Eesti tippjuhti?
Axel: Jah.
Tõesti? Keda?
Axel: Täna käisime KGB-teemalisel ekskursioonil Viru hotellis, kus oli kunagi eraldatud jälgimistegevuseks terve korrus. Me teame kindlalt, et FSB võttis need praktikad üle. On palju rahvusvahelisi juhtumeid, kus Lääne inimesed, kes on Venemaale reisinud, sattuvad seal jälgimise alla ja nende kohta kogutakse andmeid luureteenistuste toimikutesse. Loomulikult kehtis see ka Eesti puhul.
Pangad ja pankurid pakkusid FSB-le erilist huvi, sest FSB oli sügavalt seotud rahapesusüsteemiga. Et selles edukas olla, vajasid nad teavet. Neile oli väga kasulik, kui nad said avaldada survet erinevatele inimestele pankades.
Meepüünis
Honey trap - eriteenistuste võte, mille puhul romantilisi või seksuaalsuheteid kasutatakse poliitilistel eesmärkidel, sealhulgas spionaaži jaoks.
Olite kirjutamise protsessis, kui toimus Venemaa 2022. aasta täiemahuline sissetung Ukrainasse. Kas see mõjutas teie lähenemist raamatule?
Lars: Kindlasti. Me saime aru, milleks seda musta raha kasutati. See oli Putini relv – rahapesu kaudu saadud vahendeid kasutati operatsioonide rahastamiseks Ukrainas ja kogu Euroopas. Sissetung muutis meie lugu täielikult, sellest sai lugu kogu maailmast, mitte ainult ühest pangast.
Pangad ja pankurid pakkusid FSB-le erilist huvi, sest FSB oli sügavalt seotud rahapesusüsteemiga. Et selles edukas olla, vajasid nad teavet. Neile oli väga kasulik, kui nad said avaldada survet erinevatele inimestele pankades.
Kas uus Donald Trumpi ajastu muutis samuti teie arusaama?
Axel: Kui jälgida raha liikumist, selgitab see ootamatult nähtusi, mis jäid paljudele varem arusaamatuks. Kuidas Donald Trumpist sai üldse USA president? Kuidas toimus Brexit? Kuidas Venemaa mõjutas USA valimisi trollikampaaniate kaudu?
Raha jälgi ajades selgub, et paljude nende sündmuste juured ulatuvad Venemaale ning et tegemist oli klassikalise Vene modus operandi’ga, kus maailma mõjutatakse varjatud kanalite kaudu.
Just seetõttu on nii kõnekas Paul Manaforti lugu: ta töötas 2005. aastal Ukrainas otseselt Putini heaks. Kümme aastat hiljem aitas ta Donald Trumpil jälle presidendiks saada. Swedbankis nägime tehinguid, mis ühendasid Putinit, Manaforti ja Trumpi. See pani paljud imelikke asju justkui kaardile, mida paljud lugejad raamatu juures ka hindasid.
Paul Manafort
Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitši nõunik ja Donald Trumpi presidendikampaania juht. Ajakirjanike uurimuse kohaselt sai Paul Manafort Swedbanki kaudu umbes miljon dollarit musta raha, mis oli osa kümnetest miljonitest dollaritest, mis ta teenis väidetavalt Janukovõtši heaks töötades.
USAs süüdistasid prokurörid teda enam kui 30 välismaise pangakonto kasutamises maksete varjamiseks ja maksude vältimiseks. Manafort mõisteti süüdi maksu- ja pangapettuses ning talle määrati üle seitsme aasta pikkune vanglakaristus. Hiljem andis president Trump talle armu.
Mis avaldas teile kõige rohkem muljet, kui hakkasite süvitsi uurima Venemaa lähiajalugu ja FSB-d?
Lars: See, kui vähe me tegelikult Venemaa ja selle ajaloo kohta teame. Informatsiooni on tohutult palju, aga seda on keeruline mõista – eriti seda, mis oli Nõukogude Liit ja kuidas see mõjutas inimesi siin (Eestis ja Balti riikides – toim). Kasvasin Rootsis 1980ndatel, meie koolikaartidel olid Balti riigid lihtsalt hallid – nagu tundmatu maailm. Nüüd lendab siia tunniga. See on nagu peidetud maailm, mida me alles hakkame avastama.
Usun, et teil oli palju ebameeldivaid kokkupuuteid advokaatidega, kes esindasid raamatu tegelasi.
Axel: Meile meeldivad advokaadid. Nad kirjutasid meile väga toredaid kirju, kus soovitasid raamatu enne ilmumist ära põletada.
Väga mõjukad pankurid palkasid väga kallid advokaadid, kes tulid meie juurde ja ütlesid: „Kui te ei muuda raamatus neid 65 punkti, siis me kaebame teid kohtusse ja te olete võlgu elu lõpuni.“ Nende retoorika oli väga karm. See hirmutab, sest sa ju näed, et nad on varem edu saavutanud. See oli huvitav malemäng.
Kas te pidite midagi muutma?
Lars: Mitte eriti, aga me kuulasime, mida neil öelda oli. Meie eesmärk polnud kellelegi sihilikult kahju teha. Seega me kuulasime neid, kuid lugu me ei muutnud.
Axel: Kui kirjutad non-fictionit, pead suutma iga fakti põhjendada. Näiteks, miks oli vaja kirjutada tegelase kohtumisest prostituudiga? Kas see on loo seisukohalt oluline? Paljud allikad kinnitasid meile, et sellel oli suur mõju, et isik, kes vastutas oligarhide kontode eest, oli abielus FSB informaatorist Vene prostituudiga.
Samas sellel inimesel on ka tütred. Tal on perekond. See oligi üks põhjusi, miks me muutsime tema nime.
Raamatu esitlus Äripäeva kontoris.
Raamatus on tohutult palju detaile. Näiteks, millised olid tegelaste juuksed, millist muusikat keegi kõrvaklappidest kuulas, kes mida privaatses vestluses ütles. Mida soovitate ajakirjanikele, kes tahavad samuti palju häid detaile koguda?
Lars: Kasutage oma meeli: mida te kuulete? Mida näete? Kuidas ruumis lõhnab?
Kui raamatu tegelane töötab ekraani ees ja tal on kõrvaklapid peas, siis tahan ma teada, millist muusikat ta kuulab. Ma ütlen: „Vabandust, ma tean, et see kõlab veidralt, aga millist muusikat te tol hetkel kuulasite?“ Võib-olla mõtleb inimene, et minuga on midagi valesti. Aga siis ta vastab: „Okei, võib-olla see lugu... või äkki hoopis see.“ Kui sa küsid kelleltki, millist muusikat ta kuulab, see on see üks viis teist inimest tundma õppida.
Axel (Larsile): Sa oled väga uudishimulik tüüp. Sa kuulad inimesi väga tähelepanelikult. Vaikuses ütlevad nad rohkem, kui tahaksid.
Lars: Ma arvan, et ajakirjanduses on hea olla see veider inimene ruumis, siis saab teine olla see normaalne. Nagu veider politseinik ja hea politseinik (naerab).
Axel: Meil oli ka tohutul hulgal sisematerjale: e-kirju, pankurite omavahelist suhtlust. Nii et me teadsime, kes mida mõtles, mis riideid kandis ja mis veini jõi. See kõik tuli välja uurimise käigus avaldatud materjalidest. Palju detaile oli politseiuurimisest ning Ameerika advokaatide raport oli umbes 3000 lehekülge pikk, täis supernohilikke detaile.
See oli hämmastav, me saime lugeda isegi reaalajas reaktsioone meie rahapesu paljastavale saatele. Nad kirjutasid üksteisele: „Oh, kurat. Nüüd on halvasti.“ „Aktsia kukub!“ „Mis me homme teeme?“
Lars: Kõige keerulisem töö oli panna kõik need detailid ajajoonele. Selleks kulus võib-olla terve aasta. Aga kui see on tehtud, siis saab hakata lugu jutustama. Nii et see oli seda väärt.
Swedbanki rahapesuskandaal 2019. aastal
Panga Balti filiaalide kaudu liikus 2007.–2015. aastal 5,8 miljardit dollarit kahtlast raha, mis oli seotud muu hulgas Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitšiga, Vene oligarhi Iskander Mahmudoviga ning Sergei Magnitski juhtumiga. Kõik selle tõid avalikkuse ette Rootsi telekanali SVT ajakirjanikud koostöös Eesti uurivate ajakirjanikega.
Kas te teate, kui oluline on Swedbank Eesti inimeste jaoks?
Lars: See on tõesti huvitav!
(Küsib publikult) Kes teist on või on olnud kliendisuhtes Swedbankiga? (Enamik tõstab käe.)
Lars: Teate, Rootsis on Swedbank väga eriline pank. See on tõeliselt Rootsi pank, millel on ajaloolised sidemed Sotsiaaldemokraatliku Parteiga ja kogu Folkhemmeti traditsiooniga (kuiühiskonda nähakse kui perekonda – toim. ). See oli algselt vaeste inimeste hoiupank. Rootsis nähakse seda kui head panka, mitte kui kurja kapitalistlikku panka. Ma arvan, et just see teebki rahapesuskandaali veel rängemaks.
Axel: Rootslastel on enesekuvand, et oleme head inimesed ja hea, neutraalne riik. Kui me kuskile maailma läheme, siis teeme seda heade kavatsustega. Volvo, IKEA, Swedbank, Telia, Ericsson – kõik meie globaalsed ettevõtted on kasutanud seda narratiivi maailma turgude vallutamiseks. Ja mingis mõttes on see ka tõsi, need on tõepoolest silmapaistvad firmad.
Kuid kui sa kasutad sellist kaubamärki ja rahvuslikku kuvandit, kaasneb sellega suur vastutus. Kui Swedbank laienes itta, andis ta Eesti inimestele sõnumi: me oleme turvaline pank. Me oleme läbipaistev pank. Me seisame soolise võrdõiguslikkuse, korruptsioonivastase võitluse, demokraatia eest ja ahnuse vastu.
Kui käisin Riias intervjuusid tegemas, siis inimesed rääkisid, et päevasel ajal pidasid Rootsi pankurid Läti kolleegidele seminare soolisest võrdõiguslikkuses, kuid pärast seda küsisid, kus on linna parimad stripiklubid. See on lugu Rootsi silmakirjalikkusest.
Swedbanki endine juht Birgitte Bonessen mõisteti 15 kuuks vangi (ta on otsuse edasi kaevanud– toim). Eestis lõpetati aga endiste tippjuhtide suhtes uurimine, kuna ei suudetud tõendada, et raha päritolu oli kuritegelik. Mida te sellest arvate? Kas nad pääsesid liiga kergelt?
Axel: Ma arvan, et paljudes riikides on suur probleem pankade uurimisega, sest need on tihedalt seotud riigi finantsstabiilsusega. Ma tean Eesti juhtumi kohta asju, mida pole eriti avalikult käsitletud ja mis ei ole just kõige ilusamad selles mõttes, kuidas see toimus ja kuidas võimustruktuurid seda mõjutasid. See on üks osa probleemist.
Teine küsimus on, kuidas üldse uurida rahapesujuhtumeid, mis on seotud Venemaalt pärit rahaga, sest see eeldaks usaldust diktaatorliku režiimi kohtusüsteemi vastu. Selliseid juhtumeid on väga keeruline lõpuni viia, sest kõik ju teavad, et Venemaa kohtud on poliitilised.
Päevasel ajal pidasid Rootsi pankurid Läti kolleegidele seminare soolisest võrdõiguslikkuses, kuid pärast seda küsisid, kus on linna parimad stripiklubid.
Ma arvan, et see viis, kuidas seda uurimust tehti, ei olnud kõige edasiviivam. Nad oleksid võinud minna hoopis teist teed, näiteks USAsse. Sealne kohus tegi süüdimõistvaid otsuseid Swedbanki tehingute eest. See puudutas täpsemalt Paul Manaforti ja Viktor Janukovõtšit. Seega ei oleks pidanud minema Venemaale, et leida algseid kuritegusid. Oleks võinud minna hoopis Ukrainasse või USAsse ning kohtuasi oleks olnud teistsugune.
Raamat “Meepüünis”
Ajakirjanikud Lars Berge ja Axel Gordh Humlesjö sukeldusid enam kui neljaks aastaks intriigide ja salatehingute maailma, kus Swedbanki kontode kaudu liikusid Vene oligarhide miljardid.
Uurimine toob päevavalgele, kuidas Swedbank, Rootsi rahvusliku uhkuse sümbol, sattus FSB mõjuvõrku ja muutus tööriistaks Vladimir Putini varjatud sõjas lääne vastu.
Seotud lood
Kui Rootsi apellatsioonikohus mõistis Swedbanki endise juhi Birgitte Bonneseni süüdi raskes kelmuses, kuna ta varjas teavet rahapesu kohta Swedbanki Eesti pangas, siis arutleb Rootsi tippjurist, kas sellele järgnenud panga aktsia hinnalanguse eest võiks kahjunõude esitada.
Swedbanki aktsia tegi neljapäeva hommikul enam kui 5protsendise tõusu, kuna USA justiitsministeerium lõpetas Swedbanki uurimise ilma mingeid meetmeid kasutusele võtmata.
Rootsi suuruselt teine pank Swedbank teatas, et USA väärtpaberijärelevalve SEC lõpetas panga suhtes läbiviidud uurimise sanktsioonideta, mis tähendab ühe kolmest Ameerikas käivitatud rahapesukahtlusega seotud menetluse lõppu.
Eelmise nädala keskpaigas SVT paljastustest alanud Swedbanki rahapesuskandaali detailid on hakanud järk-järgult avalikkuse ette jõudma. Kahtlusaluste nimistusse on lisandunud rahvusvaheliselt tuntud nimesid ja samuti kahtlustatakse uusi patte Swedbanki tegevuses.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele