Statistikaameti tarbijahindade teenusejuhi Lauri Veski sõnul on hinnatõusu mõõtmismetoodika muutmisel rahvusvaheliselt üsna levinud, et alustatakse toidukaupade, alkoholi ja tubakaga. “Me soovime laiendada müügiandmete kasutamist ka teistes valdkondades, aga esialgu seal täpsemad kokkulepped veel puuduvad,” sõnas Veski.
Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat, uus mudel plaanitakse kasutusele võtta järgmisest aastast.
Kaks asja, millele võib Eestis kindel olla: töösturid on alati negatiivsemalt meelestatud, kui majanduskeskkond alust annab. Ja mingi komponent tarbijakorvis ajab ikka kogu inflatsiooni arvutamise täiesti sassi.
Töö täpsema elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika kallal käib, kirjutab statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski vastukajana Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja arvamusloole “Kuidas elektri hinna ülehindamine inflatsiooni võimendas”.
Detsembris esmakordselt miljardi euro piiri murdnud jaemüük pani punkti kaks ja pool aastat kestnud langusele, kuidas aga tarbimine maksutõusude kiuste alanud aastal edeneb, paistab kauplejatele ja tarbijatele päris erinevalt.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.