Eesti Panga prognoos: majanduse elavnemine tuleb suure riigivõla hinnaga
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 0,7% ja järgmisel aastal 3,6%, seda varjutab aga geopoliitika kõrval valitsemissektori eelarve uurim puudujääk.
Sügisel ootas keskpank käesolevaks aastaks 0,6% ja järgmiseks aastaks 3,2% suurust kasvu, seega on kolme kuu tagusega võrreldes kasvu veidi tugevamaks korrigeeritud.
Eesti on otsustanud loobuda 1- ja 2sendiste müntide kasutamisest. Kuna nende vermimine on müntide väärtusest kallimgi ja taaskasutamine praktiliselt võimatu, saadab Eesti kokku kogutud mündid Lätti, kus need on veel kasutusel.
Eesti ettevõtete ja ka pankade majandusolukord pole laita, peamine risk on pankadele praegu olukord kinnisvara-, eriti ärikinnisvaraturul, leiab Eesti Pank.
Euroopa Komisjon prognoosib Eestile lähiaastatel paariprotsendist majanduskasvu, mis jääb nii rahandusministeeriumi kui Eesti Panga ootustele tugevalt alla.
Eesti Panga nõukogu valis senise presidendi Madis Mülleri mantlipärijaks praeguse asepresidendi Ülo Kaasiku, kes uue juhina hästi juhitud organisatsiooni lõhkuma ei hakka ning jätkab oma eelkäija kursil.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.