Tallinna linnapeade ärid ulatusid keemiast kinnisvarani
Sajandeid oli Tallinna linnapea positsioon olnud tihedalt seotud äriga, edu ettevõtluses ei andnud alust kahtlustada korruptsiooni, vaid pigem andis tunnistust ärivaistust. Kaubandusele lisaks on linnapead tegelenud keemiaäri, mööbli tootmise, logistika ning muidugi ehituse ja kinnisvaraga.
Aastakümneid juhtisid Tallinna professionaalsed ehitajad. Esmalt hõivas linnapea koha arhitektuuri- ja ehitusfirma omanik Voldemar Lender ning hiljem Lenderi firma endine töötaja Anton Uesson. Mõlemad linnapead ehitasid arhitektidena töötades pealinnas sadu kodusid töötajatele ja väiketeenistujatele, nn Lenderi tüüpi maju.
Foto: Aleksei Šiškin
Endisaegse Revali bürgermeister valiti suurkaupmeeste gildi liikmete hulgast, raekojas istusid just selle sotsiaalse ringi esindajad. Keskajal oli magistraadi liikmetel isegi õigus saada aasta puhkust munitsipaalkohustustest, et pühenduda oma firma äriasjadele, millest linnaasjad nad eemale olid viinud. Raehärra ametikoht oli eluaegne ja sealt sai lahkuda ainult tungiva isikliku soovi, raske haiguse, surma või ränkade kuritegude toimepanemise korral, seega polnud võimalus ajutiselt avalikust ametist taganeda ja oma elu korraldada kindlasti mitte ülearune.
Turistid kiidavad Tallinna vanalinna hubasust, keskaegset ilu ja hästi hoitud postkaardivaateid. Kuid selle kaardil on ka musti plekke – mahajäetud või kasutamata iidseid ehitisi. Delovõje Vedomosti selgitas välja, kellele lagunevad hooned kuuluvad.
Praegu on Venemaa saatkond Tallinnas ümbritsetud taraga, mis on täis protestiplakateid. Sada aastat tagasi pakkus Pika tänava 25 maja ees asuv kõnnitee hoopis teistsugust vaatepilti: kiirustavad linnaelanikud peatusid Reichmanni kaubamaja luksuslike vitriinakende ees, mis oli üks Tallinna esimestest universaalkauplustest.
Kuulsa Saksa-Vene ärimehe Franz Krulli nimi kõlab 21. sajandil Tallinnas taas: seda kõike tänu uusarendusele samanimelise ettevõtte krundil, mille projekti edendab juba tänapäevane magnaat Taavet Hinrikus. Kes oli aga Krull ise ja mille poolest tema Kalamaja äärele asutatud tehas tuntuks sai? Piiritus, külmkapid, suur poliitika ja rahakotikujuline tort – sellest kõigest tuleb juttu.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.