Pipedrive'i ükssarvikuks aidanud riskikapitalistid on Eestis tagasi. Nüüd jahivad nad kaitseidusid

Aga rahu ‒ see ei tähenda, et kaitsetehnoloogiate buum, millelt Eestis palju oodatakse nii riigikaitse kui ka äri vaates, oleks vaibumas!

Globaalses start-up- ja tehnoloogiapildis, mis on Slushi mastaap, ei ole defence tech sama suure osakaaluga kui regionaalses, mis on Latitude59 mastaap. Ka Helsingis olid kaitsetehnoloogia investoreid ja idufirmasid ikkagi kohal. Näiteks Bessemer Venture Partnersi partner Alex Ferrara, vahendab Finantsuudised.

Ferrara on see mees, kelle eestvedamisel investeeris Bessemer 10 aastat tagasi müügiprotsesside juhtimise idufirmasse Pipedrive, millest 2020. aastal sai Eesti kolmas ükssarvik. 2000ndate alguses oli ta osaline ka Bessemeri investeeringus Eesti iduedu alusepanijasse Skype’i. Pärast seda, kui enamusosaluse Pipedrive’is ostis Vista Equity Partners, Bessemer küll säilitas väikese osaluse Pipedrive’is, kuid muus osas Eesti iduskeenel tegev pole olnud.

Nüüd on Bessemeril tugev soov Eestisse naasta ‒ kaitsetehnoloogiate valdkonda.

“Venemaaga piirnevate riikide jaoks on uuenduslikud kaitsetehnoloogiad prioriteet. Seepärast on Eesti idufirmadel lihtsam uusi tehnoloogiaid testida kui Lääne-Euroopas, kus riigiasutused sama hõlpsasti näiteks õhuruumis katsetamiseks lubasid ei anna. Samuti on Eesti asutajatel tihedad sidemed Ukrainaga. Loodetavasti annab see Eesti asutajatele konkurentsieelise,” selgitas Ferrara Bessemeris tärganud huvi siinse piirkonna vastu.

Ühe konkreetse huvimagnetina nimetab ta Frankenburg Technologiesi, mis arendab raketikaitsevõimekust, mis oleks kordades odavam kui Patrioti või IRIS-T rakettide pakutav ‒ mõnikümmend tuhat eurot maksvad raketid võrrelduna poole miljoni kuni miljoni euro suurusjärgus maksvate rakettidega.

Kaitsetööstus ei ole Bessemerile tundmatu sfäär: juba 2010. aastatel investeerisid nad mitmesse USA kaitsetehnoloogia ettevõttesse, näiteks Rocket Labi. “Paljusid neist ettevõtetest ei pidanud me kümme aastat tagasi tingimata kaitsetehnoloogiaks, vaid pigem kosmosetehnoloogiaks või süvatehnoloogiaks. Kuid aastate jooksul oleme aru saanud, et sõjaväes on nende võimekuste järele suur nõudlus," rääkis Ferrara.

Pikemalt saab lugeda Finantsuudistest.