- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
- OMX Baltic0,57%311,19
- OMX Riga0,00%899,12
- OMX Tallinn0,46%2 073,83
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,21%6 781,48
- DOW 30−0,07%47 706,51
- Nasdaq 0,01%22 697,1
- FTSE 1001,59%10 412,24
- Nikkei 2252,88%54 248,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,76
Energeetikasektor peaks aina vähem sõltuma riiklikest toetustest, ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske, kes on varem juhtinud Utilitase soojusfirmasid ning Viru Keemia Gruppi (VKG) kuuluvaid energiafirmasid. “Kui mingi turg on Euroopas nässu keeratud, siis on see kindlasti energiaturg,” viitas ta rohkele subsideerimisele.
Toetuste vähenemist näeb ette ka uus, veel vastu võtmata energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035, kus kirjutatakse, et taastuvenergia subsiidiumid võiksid kaduda viie kuni kümne aasta pärast.
Arengukava toob veel ühe olulise muutuse. Nimelt peab elektri hind Eestis jääma aastast 2035 alla Läänemere-äärsete riikide keskmist. Vastutuse selle eest pani riik Eleringile. Veske tervitab seda otsust.
Andres Veske avab koos Mikk Vainikuga Rohetiigri teekaartide põhjal, millises majandusruumis elame aastal 2040, juba 26. novembril toimuval Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Teekaarte hindavad ja arvamust jagavad tipptegijad ärist, finantsmaailmast ja poliitikast nii Eestist kui laiast maailmast. Tule saa osa sarja viimasest konverentsist!
Tutvu programmiga ja haara pilet SIIT.
Küll aga loobub riik eesmärgist toota 2030. aastaks kogu tarbitav elekter taastuvenergiast. ENMAKis märgitakse, et see pole tänastes oludes võimalik ega majanduslikult mõistlik.
Rohetiigri aasta algul uuendatud energia teekaardis küll arvestatakse eesmärgiga, ent Veske tõdeb, et see pole realistlik. “Tõenäoliselt me ei jõua sinna 2030. aastaks, reaalne elu on midagi muud,” ütles ta ja lisas, et olemasolevate taastuvate allikatega suudame katta pool tarbitavast elektrist.
8
teravatt-tundi on Eesti aastane elektri tarbimine.
Seotud lood
Saates tuleb juttu hetkel väga põletavast teemast – kaitsetööstusest ja sellest, kus toimub kaitsetööstuse ja rohetehnoloogia sümbioos. Skycorp Technologies'i tegevjuht Marek Alliksoo leiab, et kogu kaitsetööstuse jätkusuutlikumaks muutumine kaasneb möödapääsmatult tänapäeva kaitsevajadustega.
Kümme aastat pärast Pariisi kokkuleppe sõlmimist plaanivad riigid endiselt toota üle kahe korra rohkem fossiilkütuseid, kui kliimasihid lubaks.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Enimloetud
2
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele