Välismaalased müüsid tänavu esimesel poolaastal Eestis kaks korda rohkem kinnisvara, kui ostsid. Samas on nende tehingute koguarv viimase kuue kuuga vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra.
Maakondadest on välismaalaste tehingute poolest esikohal Harjumaa, kus tehti kokku 521 tehingut.
Foto: Liis Treimann
Välismaalased tegid tänavu esimesel poolaastal Eestis kokku 906 kinnisvaratehingut, millest 321 olid omandamis- ja 585 võõrandamistehingud, näitavad Kinnisvara24 statistikakeskkonna ja maa- ja ruumiameti andmed. Müügitehingud ületavad ostutehinguid 1,8-kordselt.
30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.
“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe.
Ikka ja jälle pean uute investeerimisvõimaluste poole vaadates tõdema, et vaba raha on hetkel vähe – seetõttu ei tee ma ka midagi uut. Üks võimalik rahastuse allikas on mulle aga United Property Fundi osakute müük, kuna seni pole ma loodetud tulemust saavutanud.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.