Riigi energia- ja kliimakava kiideti lõpuks heaks, kuid kliimaseaduse sihid jäävad välja
Valitsus kiitis lõpuks heaks riikliku energia- ja kliimakava (REKK) ajakohastamise, kuid selles ei arvestata loodava kliimaseadusega, kuna seaduse tegemine on topanud, aga Eestil on vaja, et Euroopa Komisjon lõpetaks meie suhtes algatatud rikkumismenetluse.
Riiklik energia- ja kliimakava ehk REKK 2030 ei sea uusi eesmärke ega meetmeid, vaid on sisult aruanne Euroopale meie kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Euroopa Komisjon kavatseb lõpuks paika seada 2040. aasta kliimaeesmärgi, kuid seda järeleandmistega. Näiteks tahetakse lubada süsinikukrediitide kasutamist, millele seisab Euroopa enda teadusnõukogu vastu.
Fossiilkütuste osakaal on transpordisektoris hoopis kasvanud, heitkogustega kauplemise süsteemi ETS2 kardetakse enne valimisi nagu tuld. Kui palju kõik lõpuks maksma läheb, ei tea täna keegi.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.