Euroopa majanduslik julgeolek ja heaolu eeldab ringmajandust
Euroopal ei ole muud valikut kui keskenduda ringmajandusele, oleme eriti haavatavad kriitilise toorme suhtes. Paljud kitsaskohad teevad ringmajanduse kalliks, kuid Eestiski on esimesi edulugusid, kirjutab Keskonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
“Jäätmed on väärtuslik ressurss, kuid nii plastil, tekstiilil kui biojäätmel on omad raskuskohad, millest on keeruline vabaturu tingimustes konkurentsivõimelist toodet arendada,” tõdeb Keskonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Foto: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Olukorras, kus Euroopa majandus sõltub suures osas teiste riikide toorainest, tuleb järjest enam tähelepanu pöörata ringmajandusele kui majandusjulgeoleku tagamise viisile. Mida rohkem Euroopas kasutatud materjali suudame nutikalt ja kasumlikult ära kasutada, seda vastupidavamad oleme erinevatele kriisidele ja tarnete katkemistele, olgu nende põhjustajad pandeemia, julgeolekuolukord või loodusõnnetused.
Tulevaste seaduste jõustudes peavad paljud tootmisettevõtted oma ärimudelite ringsust ja ressursikasutust hindama ning kus vaja, tegema uuendusi. 2025.a toimunud ESG praktikute aastakonverentsi vestlusringis arutleti selle üle, mis seisus Eesti ettevõtted ringsemale tegevusele üleminekus on ja kas ressursse ringselt kasutades on võimalik äritegevust kasumlikult jätkata.
Teiseste toormete tõhus kasutamine ei ole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid muutub üha enam majanduslikuks paratamatuseks, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints.
Kulude asemel tuleb keskenduda hoopis sellele, kui palju ja mis aja jooksul investeering rohepöördesse ühiskonnale tulu toob, tõdeb Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
Põhjalik ülevaade riiete ringmajanduse seadustest ja direktiividest
Eesti kaupmehed ei pea üksi kinni maksma Aasia e-poodidest tellitud odava riidekauba kokku kogumise ja taaskasutuse täiendavat kulu. Kindlasti on vaja lahendust kolmandatest riikidest pärit madala kvaliteediga ja lühikese elueaga, kuid väga suure jalajäljega riidekauba taaskasutussüsteemiks, kirjutab tekstiiliinsener ja moetööstuse professionaal Kristel Martis.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.